Üliõpilased töötavad nii töökogemuse kui ka rahateenimise pärast, kuid viimast pigem moodsa elustiili hoidmiseks, kirjutab Kristi Helme Õpetajate Lehes.
20. aprillil toimunud Noorteseire konverentsil „Noored ja tööturg” kõneldi noorte kooli kõrvalt töötamise ja hilisema nn päris töökoha hankimise probleemidest. Kui varem on räägitud palju noorte viletsast sotsiaalmajanduslikust olukorrast ning sellest, et töötamata ei ole kuidagi võimalik „ellu jääda”, siis viimased uuringud (Praxis 2010) on näidanud, et töötatakse peamiselt saamaks töökogemust, mis aitaks hiljem kergemini töökoha leida.
Tudengite jaoks on oluline ka hoida elustandardit. Need ajad näivad olevat möödas, mil üliõpilane identifitseeris ennast vaese või rikkana selle järgi, kas ta söögiks olid praetud kartulid või makaronid. Praegu on küsimus selles, kui head sülearvutit või autot ta endale lubada saab. Teadlased Adelina Broadbridge ja Viviane Swanson on väitnud, et mõisted „toimetulek” ja „eluks hädavajalik” on ajas teisenenud – sotsiaalsed olud muutuvad maailmas kiiresti ning tudengi enda arvates võib toimetulekuks vajalik standard olla see, mida varem oleks peetud luksuseks.
Konkurents juba ülikoolis
2009/2010. õppeaastal töötas ca 44% meie tudengitest erialaga seotud ametikohal, 28% aga valdkonnas, mis oli rohkem või vähem õpitava erialaga seotud – kokku töötas tudengitest tervelt kolmveerand (EUROSTUDENT IV 2009/2010 küsitlus). Laura Kirss poliitikauuringute keskusest Praxis mainis, et üliõpilased tajuvad omavahelist konkurentsi ning üritavad esimese töökogemuse hankida varakult.Üliõpilased ei ole rahul õpingute sisuga, mis olevat liiga akadeemiline ja eluvõõras. Samas hindavad tööandjad just koolist saadud analüüsioskust ja teadmisi. Tööandja Urve Mets (BCS Koolitus AS-i juhataja) sõnas, et pea kolmandik nende töötajatest on tulnud tööle õpingute või tööpraktika ajal. „Erialane haridus ja töökogemus on väga olulised, see aeg on möödas, mil otse keskkoolipingist tööle võeti. Samas on tähtsad huvi ja tahe töötada – kui inimene tööd teha ei taha, paistab see kohe välja.” Tööandjad hindavad seda, kui tudeng suudab kooli ära lõpetada. „Meil on vaid paar noort töötajat kooli pooleli jätnud, peamiselt on põhjuseks erialas pettumine, mitte ajapuudus või vilets suhtumine õppetöösse.”
Keelata pole mõtet
Urve Metsa sõnul võtavad nad praktikale need tudengid, keda näevad tulevikus oma firmas töötamas. „Kui noorel on olnud ülikooli ajal palju töökohti, ei tähenda see püsimatust, vaid otsinguid. Kuid kui kooli lõpetamise järelgi on palju töökohti, ei ole see enam hea näitaja.” Tööandja sõnul hinnatakse ka seda, kui enne töövestlust on kandidaat teinud korralikult kodutööd – on juhtunud, et firma nimigi läheb sassi. „Töölt lahkumise põhjus võib olla nii teadmiste puudus kui ka isikuomadused.”
Paneeldiskussioonil jäi kõlama mõte, et tudengite töötamine on siiski probleem, sest õpingud jäävad venima või katkevad sootuks. Tudengite töötamise keelamist Suurbritannia eeskujul siiski mõeldavaks ei peetud.
Madis Lepajõe haridus- ja teadusministeeriumist ütles, et kunagist kohustuslikku töölesuunamist ja rangelt määratud praktikat ei maksa samuti ideaaliks võtta. „Demokraatlikus ühiskonnas ei saa keelata, Inglismaal on teine ajalugu, teised tavad.”
Maris Mälzer Eesti üliõpilaste liidust tõi näite Hollandist, kus tudengil lubatakse 10% õppeajast tööl käia. „Riik võiks aidata tudengitel sobiva osakoormusega tööd leida.”
Tekkis ka küsimus, kas õppeprogrammid on piisavalt intensiivsed ja sisukad, kui tudengid nii aktiivselt tööl käivad. Praxise uuringust selgus, et üliõpilaste endi arvates on õppe sisu ja meetodid kohati ajale jalgu jäänud – liiga akadeemiline ja igav. See kõik soosib passiivset õppimist ja aktiivset töötamist. Samas ei ootagi noored, et õpingud oleksid väga intensiivsed, sest nad tahavad ennast teostada ka väljaspool kooli.„Tööandjad tunnistavad, et uut inimest palgates vaatavad nad esmalt tema töökogemust. Noort, kes on õpingute ajal pühendunud õppimisele, nii kergelt ei palgata. See viib aga olukorrani, kus kõrgkoole nähakse pigem diplomi saamise kohana kui võimalusena ennast arendada ja uusi kogemusi omandada,” ütles Maris Mälzer.Mälzer leiab, et praktika peaks olema praegusest paremini korraldatud. „Kuulen palju halbu näiteid. Osa tudengeid pannakse kohvi keetma ning hiljem kirjutatakse vaid praktikaaruandele alla. Ettevõtjad peaksid oma ülesandeid teadma.”
Mida tudeng vajab?
Mälzer polnud rahul uurijate kommentaariga, et kuigi enamik tudengeid toob töötamise peamise põhjusena välja vajaduse raha teenida, ei pea nad seda siiski kõige olulisemaks. „Tudengeid portreteeritakse kui raha- ja eduahneid, oma haridusest mitte hoolivaid inimesi. Enne selliste hinnangute ja nendel hinnangutel põhinevate soovituste andmist tuleks analüüsida, mis on tekkinud olukorra põhjused.”Kui palju ja millist rahatuge üliõpilased vajaksid? Mälzeri sõnul on konkreetset numbrit raske öelda. „EÜL analüüsis 2007. aastal üliõpilaste olukorda. Leidsime, et arvestades üliõpilaste käitumismustreid ja kulutusi, võiks tagastamatu toetus olla 3000 krooni kuus. Ka teiste riikide kogemusi arvestades tagaks õpingutele pühendumise võimaluse toetus, mis on 20–30% keskmisest palgast. Ideaalne variant oleks põhitoetus kõikidele ja stipendium heade tulemustega üliõpilastele.”
Autor: Lemmi Kann, Kristi Helme
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.