Eurostati täna avaldatud andmed Euroopa Liidu riikide eelarvedefitsiidi ja võlakoorma tasemest 2010. aastal näitavad, et Eesti oli sel aastal ainus riik, mille eelarve oli kerges ülejäägis (0,1%) ning mille avaliku sektori võlg ei kasvanud.
Samas näitas Eurostat Kreeka 2010. a eelarvedefitsiiti 10,5% tasemel pea protsendipunkti võrra suuremana IMFi ja ELi ning Kreeka enda valitsuse viimastest prognoosidest ning oluliselt suuremana 8 protsendi tasemest, mis Kreeka pidi saavutama mullu kevadel sõlmitud abipaketi tingimusena.
Põhjuseks oodatust suurem majanduslangus ja maksude alalaekumine. Veel veebruaris prognoosis Euroopa Komisjon, et Kreeka eelarvedefitsiit jäi mullu 9,6% tasemele SKPst.
Kokku kahanes euroala riikide eelarvedefitsiit 2010. aastal 6%-le 2009. aasta 6,3 protsendilt, samas kui euroala riikide võlakoorem kasvas 79,3 protsendilt läinud aasta lõpuks rekordilisele 85,1 protsendile SKPst.
Euroala normi, kus võlakoorem ei või ületada 60% SKPst, rikkus 12 euroala riiki. Madalaim võlatase oli Eestil, 6,6% SKPst. Kõige rängem võlakoorem oli Kreekal - 2009. aasta 127,1 protsendilt SKPst kasvas see läinud aasta lõpuks 142,8%-le, mis on euroala rekord.
Eelarvedefitsiidi normi (mitte üle 3% SKPst) täitsid vaid euroga liitumist taotlenud Eesti ning ülejäänud euroala riikidest Luksemburg ja Soome. Iirimaa eelarvedefitsiit kasvas pankade päästmiseks kulunud summade tõttu mullu 32,4%-le SKPst eelnenud aasta 14,3 protsendilt. Abipaketi üle kõnelusi pidava Portugali eelarvedefitsiit oli Eurostati värske hinnangu järgi varem arvatud 8,6% asemel mullu 9,1% SKPst.
Euroala suurim eelarvedefitsiit 2010% SKPst
Iirimaa -32,4Kreeka -10,5Hispaania -9,2Portugal -9,1Slovakkia -7,9
… ja väikseim defitsiitLuksemburg -1,7
Soome -2,5
Euroala suurim võlakoorem% SKPst
Kreeka 142,8Itaalia 119,0Belgia 96,8Iirimaa 96,2Portugal 93,0Saksamaa 83,2Prantsusmaa 81,7
Autor: Lemmi Kann, Sirje Rank
Seotud lood
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Enimloetud
1
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
2
Vaata ka rahapesu andmebüroo analüüsi Eesti firmade kohta
Viimased uudised
Raamatupidamisbürood peavad tuvastama kliendi tegeliku kasusaaja ja kontrollima andmeid.
Mängu viimane päev on 20.10
Hetkel kuum
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
Tagasi Raamatupidaja esilehele