Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Masu suurendas välistööjõu palkamisega seotud rikkumiste riski
Majandusliku tegevuse eesmärgil väljastatud elamislubade ehk töölubade arv kasvas majanduskriisi ajal enim Rootsis (24,8%) ja Eestis (14,8%). Sealjuures kasvas ka oht, et Eesti ettevõtjad üritavad vältida Töötukassa loa taotlemist välistööjõu palkamisel.
Terves Euroopa Liidus kahanes masu ajal väljastatud töölubade arv 37% ning mitmed liikmesriigid võtsid riigisisese tööturu kaitsmiseks kasutusele piiravaid meetmeid, selgub Sisekaitseakadeemia Euroopa rändevõrgustiku (ERV) Eesti kontaktpunkti uuringust. Eestis jäi töörände regulatsioon muutmata.
„Kui Euroopa Liitu saabub Aasiast ning Aafrikast peamiselt lihttöölisi, siis Eestisse on välisriikidest tööle tulnud pigem tippspetsialiste ja oskustööliseid. Samas teevad muret märgid, mis annavad alust arvata, et Eestis on tööandjad üritanud välisriikide kodanikke tööle võttes kasutada mõningaid ebaausaid võtteid. See aga kahjustab konkurentsi kohalikul tööturul“, ütles Euroopa Rändevõrgustiku kontaktpunkti juht ja Sisekaitseakadeemia nõunik Kert Valdaru.
Töötamiseks väljastatud tähtajaliste elamislubade arv Eestis on alates 2005. aastast järk-järgult kasvanud. Kõige märkimisväärsemalt on kasvanud elamislubade väljastamine nendele ametikohtadele, kus ei nõuta välismaalastele Eesti keskmise palgaga seotud töötasu maksmist (nt ettevõtte juhtorgani liige või Eestisse tööle lähetatud). Tulenevalt järsust kasvust on võimalik, et tööandjad püüavad vältida palgakriteeriumi kohase töötasu maksmist ning Töötukassa loa taotlemist. Töötukassa loa taotlemata jätmise puhul võib tekkida aga olukord, kus ettevõte palkab välisriigist tööle inimese ka siis, kui Eestis on ametikoha täitmiseks sobilikke tööd otsivaid inimesi olemas.
Majanduskriisi ajal langes töölubade väljastamise arv enim Hispaanias (76,8%), Lätis (67,2%) ja Tšehhis (73,8%) ning nendes riikides võeti kasutusele ka piiravad meetmed. Näiteks Hispaanias, Itaalias, Portugalis ja Ungaris vähendati välistööjõu piirarvu, Tšehhis loodi tagasipöördumise programm töötuks jäänud välismaalastega. Eestis ja paljudes teistes Euroopa Liidu riikides ei tehtud muudatusi kaitsmaks riigisisest tööturgu välistööjõu eest.
Sisekaitseakadeemia analüütilise taustapaberi tulemused toetavad muuseas senist riiklikku poliitikat lubada riiki vaid kvalifitseeritud tööjõudu. Viimase viie aasta jooksul on töölubasid väljastatud kõige enam oskustöölistele ning tippspetsialistidele. Sealjuures on lihttööliste palkamiseks väljastatud viie aasta jooksul vaid neli luba.
Sisekaitseakadeemia ERV Eesti kontaktpunkti analüütiline taustapaber tugineb peamiselt ERV raames tehtud ad hoc päringute vastustele ning ERV poolt koostatud 2009. aastal rände- ja varjupaigapoliitika aruannetele.
Euroopa rändevõrgustik (ERV) on 2003. aastal Euroopa Komisjoni poolt asutatud ja rahaliselt toetutud võrgustik, mille eesmärgiks on pakkuda ühenduse institutsioonidele ning liikmesriikide ametiasutustele ja organisatsioonidele rände- ja varjupaigaalast ajakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet. Alates 2010. aastast on Sisekaitseakadeemia määratud Eesti riiklikuks kontaktpunktiks Euroopa Komisjoniga suhtlemisel.
Autor: Lemmi Kann, Silvia Kruusmaa
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele