Tervishoid vajab inimlikke otsuseid

Terviseameti andmetel on viirushaigustesse haigestunute arv 25% kasvanud – eelmisel nädalal pöördus arstide poole juba 8057 inimest, neist 45% lapsed.

Kõige rohkem haigeid on praegu Harjumaal ja Tallinnas, Ida-Virumaal ja Narvas, Võrumaal ja Läänemaal. Haigete külastamise on ära keelanud kõik Eesti suuremad haiglad. Eelmisel nädalal oli mõned päevad suletud Adavere kool ning mitme koolijuhiga vesteldes selgus, et on klasse, kus puuduvad umbes pooled õpilastest ning ka paljud õpetajad on haiged.

Kuigi haigestunute arv muudkui kasvab, on perearstikeskuste andmetel patsientidele väljastatud haiguslehtede arv võrreldes eelmiste aastatega järsult vähenenud, inimesed ravivad end püstijalu ja käivad haigena tööl edasi. Varasemaga võrreldes kolmandiku võrra vähem kasutavad lapsevanemad ka võimalust võtta lapse põetamiseks hooldusleht. Kindlasti on asjade sellist pööret mõjutanud majanduskriisi olukorras kehtestatud haigushüvitiste maksmise kord, millega riik pani suurema osa vastutusest töövõtjale ja tööandjale, säästes küll suure hulga raha, kuid lähtudes pigem süsteemi kui inimese huvidest.

Paljud on tunnistanud, et väldivad haiguslehe võtmist eelkõige kahel põhjusel: pere majandusliku olukorra tõttu ning hirmust kaotada töökoht. Samuti kardetakse haige lapse pärast koju jääda, sest tihti ei vaata tööandjad sellele hästi.Lasteaiaõpetajad näevad päevast päeva vanemaid, kes toovad lasteaeda nohuse, köhiva ja end silmanähtavalt halvasti tundva lapse, kes on kaaslastele nakkusohtlik ja vajaks eelkõige kodust ravi ja rahu. Kuid vanemad on sundolukorras, sest peavad pere toitmiseks tööl käima ning haiget last pole kellegi hoolde jätta. Sõimelapsed on viirustele kõige vastuvõtlikumad ja kipuvad alguses olema üle nädala haiged, vanema jaoks tähendab see pidevat hoolduslehel olemist.Üksinda kaht last kasvatav ema räägib, et kuna ta eelmisel aastal sai emapalka, maksab haigekassa talle laste haiguse ajal hüvitist mitte tema praeguse, vaid miinimumpalga järgi, ja see summa ei kata pere vajadusi. Ta püüab teha kõik selleks, et saaks hakkama hoolduslehte võtmata, sest tuleb niigi vaevu ots otsaga kokku ning ka tööl ei suhtuta hästi, kui ta laste haiguse tõttu koju peab jääma. Töötajaid on vähe, tööd palju, teistele tähendab kolleegi koju jäämine lisakoormust.Viiruste hooaeg saab varsti selleks korraks mööda ning teada on, et lapse sirgudes tugevneb tema immuunsüsteem ja koolilapsed on harilikult harvemini haiged. Kuid mure ühiskonnas püsib.27. jaanuaril pidas riigikogus tervishoiu teemadel ettekande poliitikauuringutekeskuse Praxis juht Ain Aaviksoo, kes tõdes, et Eesti tervishoid on jõudnud teelahkmele ning vajab lähiajal olulisi tervishoiupoliitilisi otsuseid ja tarku valikuid inimeste huvidest lähtuvalt.

Tervishoid vajab inimlikke otsuseid

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid ja koolitused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga