Autor: Rivo Sarapik • 7. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurematest probleemidest on Tarbijakaitseameti hinnangul, et ühelt poolt ei ole ettevõtjad viinud end kurssi seadusest tulenevate kohustustega. Real juhtudel on tuvastatud ka teadlikku seaduste rikkumisi.

Teisalt on puudulik ka tarbijate ettevalmistus veebipoodides ostlemiseks. Selgub, et tarbijad ei tee vahet, kas veebipoe taga on juriidiline isik või peab kauplust hoopis eraisik, kuna täiendavat informatsiooni teenusepakkuja kohta hakatakse otsima alles siis, kui tekib probleeme kauba kättesaamisega. Kui teenusepakkujaks osutub eraisik, siis probleemide ilmnemisel tarbijakaitse regulatsioon ei kehti ja Tarbijakaitseamet olukorrale lahenduse leidmisel kaasa aidata ei saa.

Üldjuhul ei tee tarbijad vahet, kas veebipoe taga on juriidiline isik või peab kauplust eraisik. Eraisikult ostes peab ostja aga olema valmis selleks, et kaubale või teenusele ei kehti seadusest tulenev kaheaastane garantii. Viimastel juhtudel võib olla tegemist ka maksupettustega.

Juhtudel, kui kaupa ei ole pärast makse sooritamist kätte saadud, võib müüja taustauuringu teostamine osutuda tagant-järele-tarkuseks. Tihti selgub alles siis, et  säärase müüja kohta puudub igasugune kontaktinfo ostukeskkonnas sootuks.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus: „E-ettevõtjad ja eraisikutest müüjad, kes ei täida kehtivat õiguslikku regulatsiooni, avaldavad oma tegevusega pikemas perspektiivis  kogu sektori usaldusväärsusele hukatuslikku mõju.“ Seetõttu määratlesid osalejad kohtumise käigus meetmed olukorra normaliseerimiseks.

Möödunud aasta lõpus  korraldasid Tarbijakaitseamet ja MTÜ Eesti E-kaubanduse Liit koos  Maksu- ja Tolliameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega koosoleku, et kaardistada e-kaubanduse varimajanduse probleemistikku Eestis ning leida lahendusi selle vastu võitlemiseks. 

Üheks olulisemaks meetmeks pidasid osapooled ettevõtjate ja/või ostukeskkondade avalikustamist, mille puhul on selgelt tuvastatud seadusrikkumised ja/või mis teevad seda süstemaatiliselt. Sõltuvalt rikkumisest võib tegemist olla nii Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti kui ka Tarbijakaitseameti huviorbiidis olevate isikutega.

Näidetena senisest koostööst võiks tuua ameti hinnangul välja ettevõtted  Trendshop OÜ (Tsiigu) ja TripleTrade OÜ, kelle puhul edastas amet kaebused politseile. Kriminaalmenetluste tulemusena mõisteti mõlemate ettevõtjate juhid kelmuse paragrahvi alusel süüdi. Kriminaalmenetluse algatamiseks on Tarbijakaitseamet edastanud politseile ka kaebused, mis laekunud seoses Mugav kodu OÜ (www.treenikodus.ee) ning Aare.ee Tehnika Trükk Disain OÜ-ga.