Majandustegevuse üldosa seaduse eelnõust jäi majandusministeeriumi ettepanekul välja punkt, mis oleks kaotanud advokaatide reklaamipiirangud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul jäi justiitsministeeriumi koostatud majandustegevuse üldosa seaduse eelnõust välja punkt, mis oleks kaotanud advokaatide reklaamipiirangud. Kuidas hinnata asjade sellist käiku advokaatide vaatenurgast?
Advokaatide seas on nii Eestis kui ka igal pool maailmas erinevaid arvamusi, millises ulatuses ja milliste piirangutega võiksid advokaadid oma tegevust reklaamida.Konservatiivsema seisukoha järgi on advokaadi reputatsioon ja teiste klientide kaudu leviv info kõige olulisem ja usaldusväärsem teave turule ning avalikkuses ei peaks advokaadid suurt reklaami tegema, seda tulenevalt kutseala eripärast (umbes nagu arstid). Advokaaditeenus on üks neist teenustest, mille käigus kliendi ja teenuse osutaja vaheline infovahetus on asümmeetriline - pean silmas, et klient oma ettevalmistuse poolest ei ole reeglina võimeline hindama, kas advokaat annab head või halba nõu ning klient peab tegelikult usaldama oma nõustajat ja tema oskusi. Avalik reklaam võib tekitada olukorra, kus kliendid hakkavad advokaati valima reklaamiloosungite järgi ja võivad sattuda nõustajate juurde, kelle tegelik võimekus klienti vastavas valdkonnas aidata ei pruugi olla kõige parem - näiteks võib olla tegu alles vastavas valdkonnas tegevust alustava nõustajaga. Klient sellest tavaliselt kohe aru ei saa, vaid probleem võib ilmneda alles hiljem (kui üldse), kui tuleb välja, et midagi on valesti tehtud või on talitatud kehva nõuande järgi.Teisest küljest on advokaatide reklaam heaks võimaluseks advokaadibüroo poolt pakutavaid teenuseid teatavaks teha suurele hulgale potentsiaalsetele klientidele ning neil on omakorda võimalik saada rohkem teada, millised bürood ja mis valdkondades õigusteenuste turul tegutsevad. Liberaalsema seisukoha pooldajad näevad advokaaditeenust pigem kui tavalist teenuste äri ja soovivad seda samamoodi turundada ja reklaamida ning muuta klientidele kergemini kättesaadavaks.Täna ei ole küsimus enam selles, kas reklaamikeeld on hea või halb ja kas advokaadid seda tahavad või ei taha. Regulatsioon vajab uuendamist nii ehk teisiti. Euroopa Liidu tasandil on diskussioon lahendatud turu liberaliseerimise ja reklaami lubamise kasuks ning Eestil on kohustus samuti reklaamile rakendatud piiranguid leevendada.Veelgi enam. Eesti eripäraks on see, et oleme üks vähestest riikidest, kus õigusteenust võivad inimestele osutada ja reklaamida nn. õigusbürood, kus õigusnõuannet võivad anda ka põhikooli haridusega või üldse koolihariduseta inimesed, kellel puudub igasugune õigusalane ettevalmistus, tsiviilvastutuse kindlustus ja kelle puhul klientidel pole mingeid konfidentsiaalsuse ega kutse-eetilisi tagatisi. Kui riik sellist õigusteenust lubab osutada ja vabalt reklaamida, siis puudub ka mõistlik siseriiklik selgitus, miks riik keelab advokaatidel ja advokaadibüroodel kui õigusteenuse kõrgprofessionaalidel enda teenuseid reklaamida. Üldiselt oleks mõistlik seaduses advokaatide reklaam lubada ning seadusega delegeerida piirangute küsimus advokatuurile, ehk võimaldada advokaatide kutseühingul endal enesekorralduslikel alustel kehtestada piirid ja reeglid, millest reklaamimisel tuleb kinni pidada, et säilitada kutse-eetika järgimine.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi heitlemine reklaamikeeldu kaotava punkti ümber on üsna arusaamatu. Ministeeriumi selgitused on väheinformatiivsed ja ei anna tegelikku sisulist põhjendust, miks eelnõust punkt välja võeti. Kõikidele asjaosalistele on algusest peale teada, et kehtiv reklaamikeeld ei ole absoluutne, sest erandina on võimalik teatud infot advokaatide ja advokaadibüroode kohta avaldada. Kehtiva erandi mõte on, et ei saa ju keelata advokaadibürool näiteks silti ukse kõrvale panemast ja veebilehel lahtioleku aegu ja muud infot avaldada - vastasel korral pole klientidel võimalik advokaate külastada. Praegune seadus ütleb, et selline teavitamine ei ole reklaam ning seda võib erandina teha. Kust maalt muutub teavitamine sisuliselt reklaamiks, on ebaselge.Teenuste direktiivi vastuvõtmise järgselt ei ole kehtiva regulatsiooni säilitamine enam võimalik, direktiivi harmoneerimine selles punktis on toimunud puudulikult. Eelnõus sisaldunud punkt oleks viinud asja uuele tasemele ja vastavas osas probleemi kõrvaldanud, öeldes, et advokaaditeenuste reklaam on lubatud, kuigi teatud piirangutega, ehk sätestades asja teistpidi, selgelt ja loogiliselt. Loomulikult ei ole küsimus enne ega pärast seadusemuudatust must-valge, kuid on ju selge vahe, kas reklaam on üldjuhul lubatud või üldjuhul keelatud. Kehtiv seadus ütleb põhireeglina selgesõnaliselt, et reklaam on keelatud ja selline keeld suure tõenäosusega loetakse teenuste direktiiviga vastuolus olevaks, isegi arvestades leevendavat lisaklauslit.Kokkuvõtteks.Vaatamata erinevatele arvamustele, kas advokaatide reklaami lubamine on hea või halb, vajab kehtiv seadus ümbervaatamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt pakutav laiendav tõlgendus kehtivale õigusele kaldub pigem nihilismi ja tõenäoliselt asja ei lahenda. Oluline on mõista, et reklaamiseadust on vaja muuta tulenevalt teenuste direktiivist ja see ei sõltu siseriiklikest hinnangutest, kas kehtiv seadus on või ei ole iganenud, hea või halb.Kui Euroopa Liidu tasandil on valik tehtud, kuidas teenuste reklaami reguleerida, siis meie väikse ja kultuurse liikmesriigina peaksime aru saama, et praegu on hilja diskuteerida muudatuste tegemise üle, vaid need tuleks lihtsalt suurema kärata ära teha. Vastasel korral me ise lõhume seda ühisturgu, millega liitumist me ju tahtsime. Või ei tahagi enam?
Autor: Lemmi Kann, Toomas Vaher
Seotud lood
HRM4Baltics on Dynamics 365 Business Central majandustarkvara baasil toimiv pilvelahendus, mis pakub mitmekülgseid võimalusi nii keskmiste kui ka suuremate organisatsioonide juhtimiseks, planeerimiseks, tasude arvestuseks ja personali halduseks.