Ministeerium: majandus kasvab oodatust hoogsamalt

Rahandusministri sõnul on tänu õigel ajal tegutsemisele Eesti võla- ja maksukoormus järgnevatel aastatel jätkuvalt üks euroala madalaimaid. „See on hea eeldus Euroopa keskmisest märksa hoogsamale tõusule,” märkis Ligi.

Oluliseks ekspordikasvu jätkumise mõjutajaks on ministeeriumi teatel lisaks suurenevale välisnõudlusele ettevõtete kulude kärped ja efektiivsuse parandamine, mis on tugevdanud nende konkurentsipositsiooni ja võimaldab kasvatada ekspordimahte välisnõudluse taastumisest kiiremini.

Rahandusministeerium raporteerib, et ka valitsussektori eelarvepositsioon on püsivalt paranemas, kuid 2010. ja sellele järgneval kahel aastal mõjutavad defitsiiti rahvusvaheliste heitmekvootide müügist tulenevad ühekordsed tulud ja kulud. Tänavu kosunud maksulaekumiste ja kvoodimüügi tulude toel oodatakse eelarvepositsiooni  paranemist 1,3 protsendini SKPst ning aastal 2011 suureneb defitsiit 1,6 protsendini ja 2012. aastal 2,3 protsendini SKPst. Prognoosi järgi jõuab riik eelarvepositsiooni tasakaaluni 2014. aastal.

Suvise majandusprognoosi järgi kasvavad hinnad 2010. aasta kokkuvõttes 2,6 protsenti ning 2011. aastal 2,5 protsenti. Hindade tõus on põhjustatud peamiselt energia ja toiduainete kallinemisest. Lisaks on lähiaastatel tänu sissetulekute jõudsamale kasvule võrreldes euroalaga lähenemas teenuste hinnad järk-järgult euroala keskmisele. Kooskõlas tarbimisaktiivsuse suurenemise ning paranevate tööturuarengutega püsib prognoosiperioodi teisel poolel hindade tõus 2,5-3 protsendi vahel, mis on kooskõlas tootlikkuse arengute ja majanduskasvuga.

Prognoosi kohaselt jäi tööpuuduse tipp 2010. aasta algusesse ning aasta kokkuvõttes ulatub tööpuuduse määr 17,5 protsendini. Tänu stabiilsele, kuid siiski soovitust tagasihoidlikumale hõive kasvule on 2011. aastal oodata tööpuuduse määra vähenemist 15,4 protsendini. 2014. aastaks on oodata tööpuuduse määra alanemist 9,4 protsendini, mida võib Eesti puhul pidada tavapäraseks tööpuuduse määraks.

Keskmise palga langus aeglustub tänavu 0,6 protsendini. 2011. aastal hakkab keskmine palk taas kerkima ning palgakasv ulatub 2,6 protsendini, 2014. aastaks ulatub palga nominaalkasv 4,2 protsendini.

Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel.