Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti pensionikoguja kaotas kriisis miljardeid
Kohustuslike pensionifondide varade maht ulatus ministeeriumi andmeil 2009. aasta septembris ca 14,3 miljardi kroonini, samas, kui inimeste sissemaksed moodustasid kokku ca 14,8 miljardit krooni. 2008. aasta lõpus oli fondide varade ja sissemaksete vahe -1,65 miljardit, samas kui 2007. aasta lõpus oli vahe 1,5 miljardit ehk finantskriisi tulemusena kaotasid pensionifondid üle 3 miljardi krooni.
2009. aasta lõpuks olukord siiski mõnevõrra paranes ning pensionifondide varade maht ületas jälle sissemakseid ja tänavu mai lõpus ületas varade maht sissemakseid 0,5 miljardi krooniga.
Suurem mõju oli finantskriisil suuremate fondivalitsejate valitsetavatele pensionifondidele ja väiksem väiksemate fondivalitsejate juhitud pensionifondide puhul.
Osad konservatiivsed fondid näitasid finantskriisi haripunktis 2008. aasta sügisel nende fondide iseloomu arvestades suhteliselt suuri negatiivseid tootlusi, mida ei saa selliste fondide puhul ka finantskriisi tingimustes pidada ootuspäraseks tulemuseks.
Progressiivsed fondid said finantskriisis küll kõige suuremat kahju, kuid arvestades aktsiariski, saab suurimateks kaotajateks lugeda pigem tasakaalustatud strateegiaga fonde. Arvestades tootluste juures ka rahavoogusid, tasusid ja fondide turuosasid, oli 2008. aasta sügisel ja ka 2009. aastal enamike liitujate investeeringute tootlus negatiivne.
Enamus konservatiivseid fonde suutsid siiski negatiivset kumulatiivset tootlust vältida. Progressiivsete fondide rahavoogudega kaalutud tootlus fondide loomisest arvates oli kriisi tipphetkel kuni -20%, kuid 2009. aasta lõpuks suudeti tagada vähemalt 0% nominaaltootlus fondi algusest.
Kui võrrelda II samba fonde Eestis tegutsevate muude investeerimisfondidega või ka III samba fondidega, siis oli finantskriisi mõju II samba fondidele siiski märksa väiksem.
Investeeringutes kasutatakse aktsiate otseinvesteeringute asemel üha rohkem investeeringuid läbi fondide. Võlakirjainvesteeringute puhul oli kuni 2008. aastani märgata sama trendi, kuid viimasel ajal on suurenenud ka otseinvesteeringud võlakirjadesse.
Eesti investeeringute osakaal on viimasel ajal suurenenud, kuid peamine põhjus on arvelduskontode ja tähtajaliste hoiuste osakaalu suurenemine. Investeeringute osakaal Eesti reaalmajandusse on küll vähenenud, kuid absoluutmaht ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Suhteliselt riskantseteks varadeks osutusid pensionifondide jaoks kõrge intressiga Eesti ettevõtete võlakirjad, milledesse investeerimisel kogeti märkimisväärset kahju. Võrreldes teiste riikidega on Eesti pensionifondide investeeringud suurema aktsiariskiga , mistõttu on ka finantskriisi mõju olnud suurem.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele