Audiitorikutsel seisavad ees töörohked, aga väga huvitavad aastad, mille tulemuseks on uuel rahvusvahelisel tasandil vandeaudiitorite kutse ja kutseühendus, ütles Audiitorkogu presidendiks valitud vandeaudiitor Toomas Vapper pärast eelmisel nädalal toimunud Audiitorkogu üldkoosolekut.
Üldkoosolekul kinnitati 2009. aasta majandusaasta aruanne ja põhikiri ning valiti liikmed Audiitorkogu organitesse.
Audiitorkogu president Toomas Vapper rõhutas oma ettekandes kutse ees lähiajal eesseisvad peamisi väljakutsed, millest üheks on terviklik üleminek Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) standarditele ja eetikakoodeksile.„Kui seni võis Eestis auditit läbi viia kas kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega või Eesti auditeerimiseeskirjaga, siis alates 1.jaanuarist 2011 viiakse kõik auditid läbi kooskõlas uute rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega, mis jõustusid ülemaailmselt 15.detsember 2009 või pärast seda algavate perioodide finantsaruannete auditite kohta. Lisaks auditile lisandub 1.jaanuarist 2011 uus väiksematele majandusüksustele mõeldud, auditist madalamat kindlust andev töövõtt, milleks on ülevaatus,“ ütles Vapper. 17. juunill toimunud üldkoosolekul.Nii uue standardi kohane audit kui ülevaatus nõuavad avalikkusele kõrgetasemelise teenuste osutamiseks põhjalikku ettevalmistust ja selleks on Audiitorkogu 1.juuli 2010 – 30.juuni 2011. majandusaastal esmatähtsal kohal vastavasisuliste koolituste ja uuesti atesteerimise testide läbiviimine.Teisena nimetas Vapper IFACi ning Euroopa Liidu nn auditidirektiivi nõuetele vastava kutsetegevuse korralduse ja järelevalve sisseseadmist.„Vandeaudiitorite kutsetegevuse korraldusliku poole pealt tõi uus audiitortegevuse seadus endaga kaasa Audiitorkogu uute organite - Audiitorkogu presidendi ja audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJNi) tekke. Kui esimese näol on tegemist eelkõige kutse eestkõneleja ja esindusorganiga, siis teine kannab kõrgeimat vastutust selle eest, et sõltumatu vandeaudiitorite kutse toimib avaliku huvi kaitsefunktsioonis parimal võimalikul moel. Kuna mõlemad eeltoodud organid on valitud esmakordselt, siis on oluline, et need hakkasid toimima eesmärgipäraselt ja kohanduksid oma rolli nii Audiitorkogu üldises organisatsioonis, kui ka Eesti ühiskonnas laiemalt,“ selgitas Vapper.Kutsetegevuse järelevalve poole pealt tuleb tema sõnul eelkõige rõhutada järelevalve üldist ühtlustumist ja kõrgemat avalikku huvi kätkevate majandusüksuste audiitorite kutsetegevuse üle põhjalikuma järelevalve teostamist. Audiitorite senine valikuline kvaliteedikontroll asendub kõigi audiitorite regulaarse, vähemalt kord 6 aasta jooksul toimuva kvaliteedikontrolliga, mis avaliku huvi üksuste audiitorite puhul toimub vähemalt kord 3 aasta jooksul.„Kutseühenduse poolse järelevalve tõhustamisel on ühiskonnale väga selge sõnum – audiitorid kui avalikkusele finantsarvestuse õigsuse osas kindlustunde andjad, on kutseühendusena valmis pakkuma kindlustunnet ka oma liikmete kutsetegevuse kõrge taseme osas,“ kinnitas vapper.Kolmas peamistest eesmärkidest on eelduste loomine kutseühenduse terviklikuks ja sihipäraseks arenguks. „Tänapäeva muutuvas maailmas ja majandusoludes omandab aina tähtsamat kohta eesmärgipärase, kuid paindliku strateegia olemasolu ja nii peab ka vandeaudiitorite kutse tõhustama nii lühi- kui pikaajalises plaanis tehtavate strateegiliste valikute protsessi,“ rääkis Vapper.Ta rõhutas, et oluline on vandeaudiitorite kutse tõhusam ühiskonnapoolne kasutamine ja audiitorite poolt pakutavate teenuste ulatuslikum väljaarendamine, seda nii avalikkuse huvides kindlust pakkuvad teenused nagu audit, ülevaatus jmt, kui ka nõustamisteenused raamatupidamise, maksunduse ja korporatiivrahanduse vallas.Kaks peamist vandeaudiitori kutsele iseloomulikku omadust, milleks on tarkus ja sõltumatus, loovad ulatuslikud eeldused kahetüübilisteks teenuste üha ulatuslikumaks väljaarendamiseks ja pakkumiseks.„Nende osas peab kutse olema avatud ja ühiskonna ootustele ja vajadustele vastutulev ja vajadusel isegi neid ennetav. Väga tähtsaks tuleb pidada terviklikku koostööd arvestusala teiste kutsete so raamatupidajate ja siseaudiitorite ning ka Riigikontrolli kui riigi konsolideerimisgrupi audiitoriga,“ rõhutas Vapper.Vapper märkis ka, et järelkasvu ja valdkonna akadeemilise teadmise arengu seisukohast on kriitilise tähtsusega arvestusalase tervikliku ülikoolihariduse väljaarendamine ja seda nii bakalaureuse-, magistri-, kui doktoriõppe tasandil. „Vastavasisulisest rahvusvahelisest koostööst tuleb võtta maksimum ja nii nagu Eesti on seda ka mitmetes eluvaldkondades juba korduvalt tõestanud, tuleb rahvusvahelises koostöös aktiivselt kaasa rääkida ja vajadusel ka eestvedaja rolli astuda,“ lisas Vapper.Nenditi, et kutsel seisavad ees töörohked, aga väga huvitavad aastad, mille tulemuseks on täiesti uuel rahvusvahelisel tasandil vandeaudiitorite kutse ja kutseühendus ning Audiitorkogu uutele organitele sooviti jõudu eesseisvate ülesannete tõhusal ja tulemuslikul täitmisel.Üldkoosolek tänas ühtlasi lahkuva juhatuse liikmeid nende panuse eest Eesti audiitortegevuse arengusse.Audiitorkogu organite värsked liikmed:
Audiitorkogu presidendiks valiti vandeaudiitor Toomas Vapper
Audiitorkogu juhatusse valiti järgmised vandeaudiitorid:vandeaudiitor Andris Jegersvandeaudiitor Virge Haibavandeaudiitor Veiko Hintsovvandeaudiitor Sander Kallasmaavandeaudiitor Urve Kippervandeaudiitor Sulev Luigavandeaudiitor Anne Nuutvandeaudiitor Mati NõmmisteAudiitorkogu revisjonikomisjoni valiti järgmised vandeaudiitorid:vandeaudiitor Ellen Asumetsvandeaudiitor Hele Kuutvandeaudiitor Maria OttessonAudiitorkogu esindajateks audiitortegevuse järelevalve nõukogus valiti järgmised vandeaudiitorid:vandeaudiitor Andres Rootvandeaudiitor Rein Ruusalu
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.