Hoolimata kogunenud tarkusest tuleb ikka ette inimesi ja töökohti, kus prioriteetide seadmine on raskendatud ning tööaeg saab otsa tunduvalt kiiremini kui selleks ajaks planeeritud tegevused.
Peamiseks põhjuseks on tavaliselt see, et töötaja pole enda jaoks põhitegevust selgeks teinud. Või on nii suur aukartus bossi ees, et tema käest tulnud ülesanded tunduvad alati kiired. OK… ütleme, et lihtsalt nii on.
Mida siis teha?
Lahendus on isegi sellisele olukorrale täitsa olemas. Kui ise ei oska prioriteete seada, lase seda teha teistel! Bossilt tulnud ülesande puhul küsi, kas asi on ülikiire, kiire või mis hetkeks vaja ära teha. Ka kõige tuhmim boss saab aru, et kõik ülesanded ei saa olla ülikiired. Koostöö eeldabki koos prioriteetide seadmist. Pole kasu, kui ühe jaoks on asi kiire, teise jaoks mitte. Jällegi – juba sinu küsimus annab ülemusele või kolleegile märku, et mõistlik on määrata mingi normaalne tähtaeg.
Mõistlik on hoida töö ja isiklik elu lahus. Ei tasu töötada kaua, pere arvelt ei maksa lõivu võtta. Hea näitena on suuri organisatsioone, kes soosivad inimeste lahkumist täpselt kel 5, mitte kel 7-8 õhtul.
Nemad teavad – puhanud ja rahul inimene teeb paari tunniga rohkem tööd kui pidevalt ületunde tegev töönarkomaan kogu päevaga.
Pealegi on õhtuti töö juures istumine pigem näide sellest, et sa ei oska päeva jooksul oma asjadega hakkama saada.
www.ajajuhtimine.ee
 
 
Autor: Lemmi Kann, Ardo Reinsalu

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele