Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: ettevõtjatel aega veel kolm päeva
Tuhatkond Eesti ettevõtjat, enamik neist põllumehed, elavad kuuendat aastat justkui kuu peal - nad ei tea (või ei taha teada) midagi Eestis juba aastast 2005 kehtivast pakendiaktsiisist.
Neil on veel vaid kolm päeva aega liituda mõne taaskasutusorganisatsiooniga (TKO), mis võtaks enda kanda ettevõtja kohustuse pakendi taaskasutusse suunata. Seegi vabastaks nad pakendiaktsiisi maksmisest edaspidi, unarusse jäänud kohustustest aga mitte.
Laupäeval jõustuv pakendiaktsiisiseaduse muudatus kohustusi tagantjärele üle anda ei luba ning pakendiaktsiisi võib maksu- ja tolliamet sisse nõuda kõigi viie aasta eest, mil seadus on kehtinud.
Teadmatus (või tahtmatus teada) on iseenesest imelik, veel kummalisem on aga see, et selle mitme päeva jooksul, mil meedias on tutvustatud seadusemuudatust ning hoiatatud, et riik hakkab senisest jõulisemalt pakendiaktsiisi sisse nõudma, ei ole TKOde uste taga näha rohkelt liituma kibelevaid ettevõtjaid. Seda ei juhtunud siis, kui eelmisel aastal jõustusid ettevõtetele varasemast kõrgemad taaskasutusmäärad ning maksuamet sai võimaluse nõuda seaduserikkujatelt senisest suuremat aktsiisimaksu.
Ettevõtjate ignorantsuse tagant paistab maksuhalduri huvi puudumine selle maksu kogumisse. On teada vaid üksikjuhte, kus maksuamet on tagasiulatuvalt sisse nõudnud pakendiaktsiisi. Samas tegi riigikohtu otsus eelmise aasta märtsist maksuhalduri töö aktsiisi tasumise kontrollimisel keeruliseks.
Ka keskkonnateenistuste lubadused hoida pakendi taaskasutusel silma peal on siiani vaid sõnadesse jäänud. Keskkonnainspektsiooni jaoks pidi eelmise aasta üks prioriteete olema just pakendiseaduse nõuete täitmise kontrollimine. Ju ununes see prioriteet ametite reorganiseerimise käigus.
TKOd ja prügiladki on üritanud ettevõtjatele selgitada pakendi taaskasutuse deklareerimise vajadust ja selle tegematajätmise tagajärgi. Ent põllumehed on ikka Tõnissoni kombel raha peos veeretanud ja mõelnud, et polegi teist õieti. (Rääkimata siis veel "prahi" peale raisata!) Ja viinud pigem näiteks heina- ja silokile prügilasse.
Seadust rikkudes riskivad põllumehed õigupoolest iseenda olemasoluga - tuleb hakata tagantjärele maksma aktsiisi ja viiviseid ja kõigi viie aasta eest. Kui TKOga liitunult maksaksid nad näiteks heinapallikile tonni eest 6,4 senti (prügilagi võtab rohkem), siis aktsiis on tonni eest 40 000 krooni. Jääb aktsiis võlgu, ei saa PRIAst toetusi…
Sellele, et maksuametil pole jõudu iga ettevõtjani jõudmiseks, ei tasu lootma jääda - riigieelarvetegu on karm, iga kroon otsitakse üles. Kui mitte sel, siis tuleval, ületuleval aastal - maksuamet saab kuus aastat tagantjärele maksu sisse nõuda. Odavam on seadust täita, kui seda rikkuda. See on igatahes kindel.
Autor: Lemmi Kann, Äripäev
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele