Eesti inimesed peaksid harima ennast ka välismaal, et pärast õpinguid ka reaalsetes situatsioonides hakkama saada ning aidata purustada Lääne-Euroopas kujunenud kuvandit eestlastest kui korruptantidest, arvab raamatupidaja.ee lugeja Robert.
Robert toob sissejuhatuseks näite, et arstiteadust studeerinud inimesed on aina enam teadlikud kahjulikest eluviisidest, näiteks suitsetamisest, joomisest, uimastitest, ning mida enam nad ennast harivad, seda enam kohendavad ka oma käitumist.
"Samas Eesti Vabariigis majandusharidust saanud isikud teevad aina enam ning enam kas lapsiku, kuritegeliku või alatu maiguga valikud, mis ei jää märkamata," nendib Robert ja märgib, et lõpuks tuleb see kõik neile endile ju ringiga tagasi.
"Majandusharidusega inimeste madal käitumine ning halvad harjumused annavad ennast tunda eeskujuna, kuidas pea kõik ühiskonnakihid, kaasaarvatud haritlased, arstid, õpetajad ennast "finantsasjades" ülal peavad. Kõik peegeldub ühiskonnas edasi, sest siiralt sõltumatut mõtlemist on väga vähe - ikka käitutakse nõnda nagu naabrid, isegi kui ollakse nö intellektuaal - ikka räägitakse teisi taga, irvitatakse, juuakse ennast purju ning nõnda edasi," kirjutab ta.
"Isiklikult soovitaks harida ennast välismaal ning sel viisil suurendada oma teadlikkust ja vastupidavust reaalses elus, sest siis puutub noor inimene kokku suurte eelarvamustega, mida East-Europe'st ehk Eestist pärit inimene peab ületama. Suheldes välismaalastega areneb uhkus, ausus ning siiras rõõm põhimõtekindluse üle, sest tahetakse maailmale tõestada vastupidist tekkinud kuvandist," arvab Robert.
Eesti jaoks on suur probleem Roberti hinnangul see, et isegi kõige heatahtlikumad Lääne-Euroopa inimesed vaatavad eestlasele kui korruptiivsest varaste, narkoärikate ning veriste vennatapu sõdade riigist tulnud inimesele.
"Ainult pikaajaliselt tulemusi tootes usaldusväärse eraisiku või ettevõtjana on võimalik ka kõige teravamaid eelarvamusi muuta ja murda. Aga praegu ostatekse enamasti parem prahti kohaliku käest kui väärt kaupa eestlase käest ja oma osa on selles eestlaste kui madala kõlbelise kvaliteediga inimeste kuulsusel. Seda elukvaliteeti tuleb tervikuna hakkata tõstma. Ennast ületades. Siis tulevad ka kõik muud hüved," kirjutab Robert.
Seotud lood
Majandus- või ettevõtlusharidusest ei maksa oodata imerelva valede otsuste vastu ega sütikut uueks ettevõtlusbuumiks, sest finantstoodete ja -teenuste turg muutub kiiremini kui haridussüsteem, mis paneb viimase nõrgemasse positsiooni, kirjutab Argo Kerb Õpetajate Lehes.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.