Ümbrikupalga maksjad peavad 24 miljoni krooni võrra kukrut kergendama

MTA riskianalüüs näitab, et probleemsemateks valdkondadeks on siin eelkõige kaubandus- ja teenindussektor.“Ameti praktikale tuginedes saab väita, et tegevusvaldkondades, kus toimub arveldamine suures osas sularahas, on riskid oluliselt kõrgemad ja peamisteks rikkumisteks on käibe varjamine ning ümbrikupalga maksmine,” lisas Veermäe.

Tänavu on kontrollide läbiviimisel muuhulgas pööratud suuremat tähelepanu rehvivahetusega tegelevatele äriühingutele. Kokku kontrolliti nelja kuuga 36 rehvivahetusega tegelevat äriühingut üle Eesti. Vaatlused teostati Tallinnas, Tartus, Pärnus, Põltsamaal, Raplas, Viljandis, Võrus, Haapsalus, Türil ja Rakveres. Kontrollide käigus tuvastati 16 tegevuskohas ümbrikupalga maksmine kokku 18 töötajale ning Eesti Töötukassa arvel olevaid isikuid avastati töötamas neljal korral. Lisaks tuvastati 39 isikut, kes olid enda sõnul väidetavalt tööl alles esimest päeva.

Juriidilist isikut saab ümbrikupalga maksmise eest karistada kuni 200 000 kroonise rahatrahviga ning füüsilist isikut kuni 18 000 kroonise rahatrahviga.

Maksuhaldur märkis, et jätkab aktiivset võitlust ümbrikupalga maksmise vastu ning lähikuudel võetakse teravdatud tähelepanu alla ka erinevad hooajalised tegevused.

Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta ootab Maksu- ja Tolliamet e-posti aadressil [email protected] või telefonil 800 4444.