Kvartaliga laekus eelarvesse 24% planeeritust

Märtsis laekus riigieelarvesse 4,9 miljardit krooni ehk 5,8% aastaks planeeritust. Märtsikuu tulunumbrid on suuresti mõjutatud tulumaksutagastustest ning väiksematest ettemaksetest Euroopa Komisjonilt.

Riigieelarve kulusid tehti kolme kuuga kokku 20,9 miljardi krooni ulatuses ehk 22,9% planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti kvartali jooksul kokku 9,2 miljardit peamisteks sotsiaaltoetuseks. Märtsikuus tehti väljamakseid 7,3 miljardi ulatuses, mis on 8% aastaks planeeritust.

Riigi kuludest suunati investeeringuteks kolme kuu jooksul 1,4 miljardit krooni, mis on 17,1% kogu aastaks mõeldud vahenditest. Sellest märtsis maksti välja 678,4 miljonit krooni. Käesoleva aasta esimeste kuude investeeringute väljamaksed olid üle 20% suuremad kui eelneval kahel aastal.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kolme kuuga 3,5 miljardit krooni ehk 22,9% aastaks planeeritust. Märtsis kasutati sellest 1,4 miljardit ehk 8,8% aastamahust. Tänavu olid esimese kvartali tegevuskulud sarnasel tasemel 2009. aasta mahuga, kuigi külma talve tõttu on tehtud mitmeid erakorralisi kulusid ning kaitseväe erivarustuste soetused on olnud aasta alguses tavapärasest suuremad.

Personalikuludeks on kolme kuuga väljamakseid tehtud 2 miljardit krooni (ca 8% vähem kui eelneval aastal) ja majandamiskuludeks 1,5 miljardit.

Välisvahendeid on koos ettemaksetega kolme kuu jooksul välja makstud 2,4 miljardit krooni, mis on ca 500 miljonit krooni ehk 40% enam kui möödunud aasta samal perioodi jooksul. Sellest struktuuritoetusi maksti välja 1,2 miljardit ehk 350 miljoni krooni võrra rohkem möödunud aasta samal perioodil.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas märtsi lõpu seisuga 15,5 miljardit krooni. I kvartaliga vähenes riigi likviidsete finantsvarade kogumaht 3,4 miljardit, mis tulenes peamiselt OÜ Elering aktsiate ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ning võrreldes tuludega kulude suurema mahu finantseerimine.

Valitsussektori eelarvepuudujääk oli 2010. aasta kahe kuu järel rahandusministeeriumi hinnangul ca 2,1 miljardit krooni (0,98% prognoositavast SKPst). Aasta alguse eelarvepositsiooni mõjutas muuhulgas negatiivselt ühekordse mõjuga aktsiisikaupade varude soetamine eelmise aasta lõpus. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosiga võrreldes (2010. aasta valitsussektori eelarvedefitsiit 2,5%) on kahe kuu järgne defitsiit ootuspärane.

2010. aasta riigieelarves on planeeritud tulusid 84,5 miljardit krooni. Kulusid on käesoleval aastal planeeritud 89,7 miljardi ulatuses, koos eelnevast aastast ülekantud vahenditega 91,4 miljardit.