Tulemuslikkuse juhtimine ja mõõtmine

Finants- ja strateegiakoolitusi tehes olen infosüsteemide efektiivsuse analüüsil kasutanud lihtsat testi: genereerides infosüsteemist mõne olulise aruande, näiteks kasumiaruande, olen palunud viia läbi aruande analüüsi. Mida sageli tehakse pärast esialgset aruandega tutvumist? Kuvaril või ühes käes paberil analüüsitav aruanne ja teise käe all väike lauaarvuti, hakatakse midagi arvutama. Mida arvutatakse? Arvutatakse näitajaid, mida aruandluses ei ole. Olukord, kus infosüsteemist saadavale aruandele tuleb juurde arvutada veel erinevaid näitajaid, näitab lihtsalt ja selgelt, et infosüsteem on ebaefektiivne.

Nüüdisaegses juhtimises keskendutakse järjest rohkem strateegilistele eesmärkidele. Infovajaduse määratlemisel on otstarbekas lähtuda strateegilise juhtimise ja tulemuslikkuse mõõtmise süsteemidest. Tänapäevane tulemuslikkuse juhtimine keskendub küsimusele: kuidas suurendada, lähtuvalt omaniku püstitatud eesmärkidest, lisandväärtust kliendile, maksimeerides kasumit, kasutades efektiivsemalt ressursse ja hoides kulutused võimalikult väikesed. Tähtis on keskenduda lõpptulemuse (eesmärkide ja kriitiliste edufaktorite) saavutamise seisukohalt olulistele tuludele ja kuludele. Tulemuslikkuse juhtimise süsteemide arengutaseme hindamisel on üheks oluliseks kriteeriumiks see, kas organisatsiooni väljundiks olevate toodete/teenuste tulusid ja kulusid suudetakse arvestada või ei.

Kuigi tulemuslikkuse seisukohalt on tulud olulisemad kui kulud (kulusid pole tarvis teha rohkem kui kasumi ja tulude saamiseks vajalik), on infosüsteemide arendamisel mahukamad tegevused seotud just kulude arvestusega. Koos strateegilise juhtimise põhimõtete juurutamisega laieneb strateegilise kulude juhtimise (strategic cost management) kasutamine. Strateegiline kulude juhtimine on kulude juhtimiseks vajaliku info arendamine, et tagada peamise juhtimisfunktsiooni, strateegilise juhtimise, infoga varustamist.

Infosüsteemide arendamiseks vajalik nüüdisaegne kulude juhtimine seostab:

    * väärtustel põhineva juhtimise (value based management),

    * tasakaalus tulemuskaardi (TTK) (balanced scorecard, BSC),    * majandusliku lisandväärtuse (economic value added),    * tervikliku kvaliteedi juhtimise (total quality management),    * organisatsiooni väärtusahela (value chain),    * täppisajastatud süsteemi (just-in-time system, JIT) põhimõtted,    * toote elutsükli (product life-cycle),    * piirangute teooria (theory of constrains, TOC),    * äriprotsesside radikaalse ümberkorraldamise (reengineering),    * paindlikud tootmissüsteemid (flexible manufacturing systems, FMS),    * tegevuspõhise kuluarvestuse (activity based costing),    * tegevuspõhise eelarvestamise (activity-based budgeting),    * tegevuspõhise juhtimise (activity-based management) ja    * lisandväärtuse analüüsid (value-added analyses),

luues nüüdisaegsetel infotehnoloogilistel lahendustel põhineva loogilise ja selge ülevaate tulemuslikkusest, kulude tekkepõhjustest ning seostest organisatsiooni väljundite (toodete, teenuste) ja väljundite valmistamiseks vajalike tegevustega.

Valides loetletud juhtimispõhimõtetest oma organisatsioonis vajalikud juhtimispõhimõtted ning lisades mõõdetavatele objektidele otstarbekad mõõdikud ja sihtväärtused, saame luua efektiivsete infosüsteemide loomise ja arendamise raamistiku.

www.juhtimine.ee

 

Autor: Lemmi Kann, Sander Karu