Millist nõu annavad ettevõtjatele Vene finantsnõustajad?

Lääne finantsraamatutest erineb raamat eelkõige sellega, et suur osa raamatu algusest on pühendatud ärimeeste üldise mõttemaailma muutmisele. Suhtumine, mida muuta soovitatakse, pole tundmatu ka Eestis. “Põhiline on luua näilised aktivad, mille tagatisel pangast laenu võtta. Ja kui laen on käes, siis on kõik – algab ilus elu,” iseloomustavad autorid viimase majandusliku buumi ajal kujunenud suhtumist.

“Kuule, Abramõtš, ma tahan tellida endale uue jahi. Šikk jaht, räägitakse, et oleks kõige suurem maailmas,” räägib Roma, lüües palli täpse löögiga linnalähedase golfiväljaku kaheksateistkümnendasse auku.

“Aga palju selline iludus maksab?““50 miljonit naela.““Vägevalt!“ hüüatab Abramõtš.“No vot. Tahaks kohe osta, aga ei tea... Mõtlen, et järsku oleks parem põhiline papp praegu ehitusse panna. Olümpia ju tuleb, nii palju ägedaid projekte on välja pakutud. Kuidas on parem? Annad nõu, ah?“Kuule, Romka, sul on ju nii palju muid ärisid! Mäletad oma vorstivabrikut? Ei ole seda veel müünud? Vaat võta krediiti selle tulevase müügi tagatisel, siis kandi laen ettevõttest välja umbes nagu uute investeeringute tegemiseks – ja rahulikult ostad jahi ära. Ja hiljem, kui hakkad rohkem vorsti müüma, võid laenu ära maksta.”“Mõte on hea. Aga järsku ma ei suuda vorsti müüki suurendada? Kui konkurendid ei lase kasvada? Või tuleb järsku kriis, ameeriklased räägivad temast juba aasta aega?”“Ära löö vedelaks, Roman! Kõik saab olema OK! Ma olen nii teinud mitu korda – isegi eelmise kriisi ajal. No kui midagi juhtub – ajad selle kõik kriisi süüks ja istud ise Bahamal oma jahis. Nagu öeldakse, julge hundi rind on rasvane!”

Niisugused jutuajamised vana ärihai Abramõtši ja noore ärituusa Romka vahel läbivad kogu raamatut. Lisaks neile tohutul hulgal mitmesuguseid nalju ja anekdoote, vahel rohkem ja vahel vähem teemasse.

Niisiis, lähtepunkt on, et vene ärimeest pole ettevõtte rentaablus, efektiivsus, jätkusuutlikkus jmt viimase ajani eriti huvitanud. Nende asemel on vene ärimees vaadanud kassajääki ja rahavoogu – kui voogu ja jääki on, sageli laenuvõtmise kaudu tekitatud, siis on see kohe Maibachide, Hummerite, jahtide, uhkete bürooruumide jmt peale hakkama pandud. (Täpsemalt öeldes – pole huvitanud ajal, kui odavate laenude kraanid olid valla. Ammustel aegadel, kui Venemaal polnud krediiti mõistliku intressimääraga praktiliselt võimalik saada, tuli ettevõtetel areneda sisemiste ressursside arvel, mistõttu ärimudeli kasumlikkusele pöörati tol ajal rohkem tähelepanu.)Nüüdne kriis on ka oligarhidele vee ahju toonud – näilised varad on haihtunud, pangast laenu enam ei saa ja hõlpelu elada ka enam mitte.“Ettevõte on nagu jalgratas, kuigi teile võib tunduda, et kihutate Hummeris. Sellepärast, et ettevõtet mõjutavad kõik tema käekäigust huvitatud pooled. Nemad annavad edusse oma panuse, mille te ainult enda arvele kirjutate,” jutustavad raamatu kirjutanud äri- ja finantskonsultandid. Kui partneritest ja klientidest mitte hoolida – näiteks venitada neile maksmisega –, läheb ettevõttele-jalgrattale mõjuv jõud varem või hiljem tasakaalust välja ja te käite külili, õpetavad autorid.Nõuannetes, mida siis teha, et ettevõte püsti püsiks, “Äri või sees” lääne äriretseptidest kardinaalselt erinevaid soovitusi ei anna, sest laias laastus on targa äri- ja finantsjuhtimise põhimõtted ju kõikjal enam-vähem ühesugused. Raamatu autorid rõhutavad vajadust pidada selget arvet investeerimis-, finantseerimis- ja äritegevuse rahavoogude üle – mitte hakata toimiva äri käigus hoidmiseks vajalikke rahavoogusid kasutama laiaulatuslike kõrvalprojektide edendamiseks.“Reegel on lihtne: niipea kui mingist tegevusest hakkab tekkima rohkem kui 20 protsenti ettevõtte kogu rahavoost, on kõik – “tüdruk sai täiskasvanuks” ja tuleb sellest eraldi äriüksus teha. Finantsdirektor peab sellest rõõmsast uudisest omanikule teada andma, et too otsustaks, kui palju ärisid tal vaja on.”“Finantsjuhtimine – see on äri vajaduste rahuldamine selles kohas, sellel ajal ja selles mahus, mis on vajalik püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Pealtnäha paistab, et me optimeerime finantse, aga tegelikult suurendame äri kui terviku efektiivsust. Targad finantsistid optimeerivad äri, sest mõistavad, kuidas see genereerib ja tarbib raha. Harimatud finantsistid püüavad optimeerida finantse, sest peavad seda juhtimise eraldi ja iseseisvaks osaks.”Kogu raamatut ja seal olevaid nõuandeid, kuidas ettevõtte finantsjuhtimine heasse korda seada, pole siinkohal ruumi ümber jutustada. Aga mis saab viimaks riukalikust Abramõtšist ja äri pigem ausalt ajada püüdvast Romkast? Viimasest neist vestvast loost selgub, et Romka ärid on vaevu nullis – kriis ju ikkagi –, aga Abramõtš on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ja tema vara on arestitud maksupettuste, pangavõlgnevuste ja muude majanduskuritegude tõttu.

?. ????????, ?. ?????????, ?. ?????????????, ?. ???????? – ?????? ? ????????. ??? ?????? ?????, ??????? ??????, ?? ?? ??? ?? ????????, ??????? ???? ? ????? ???????? ??????

Artikkel ilmus Äripäeva Finantsjuhtimise infolehes nr 44 , mida saab tellida SIIN .

 

Autor: Lemmi Kann, Villu Zirnask