RP: saneerimisseaduse varjatud võimalused

Praegu menetletavad ja (osaliselt) kinnitatud saneerimiskavad tekitavad küsimuse, miks on saneerimisseadusega sätestatud võimalus võlanõudeid rühmitada, kui võlausaldajaid saab erinevalt kohelda ka nõudeid rühmitamata.

Ei pea olema matemaatik, et mõista: positiivse hääletustulemuse saavutamine on seda tõenäolisem, mida vähem nõudeid rühmitada. Ainuke põhjus rühmitamiseks oleks soov kohelda erinevate õigustega võlausaldajaid nende õigustest lähtudes ka erineval moel. Näiteks, kui pandiga tagatud nõudeid ei soovita vähendada, kuna pandiga tagatud nõuete omanikud saaksid nõude rahuldatud ka tagatisvara müügist. Sel juhul on tõenäoline, et pandiga tagatud nõuete omanike poolehoid saneerimiskava kinnitamiseks saavutatakse lubadusega nende nõudeid saneerimiskavaga mitte vähendada.

Kas selleks peab nõuded tingimata rühmitama?

Juhul, kui rühmitada pandiga tagatud nõuded teiste kreeditoride (kelle nõue ei ole pandiga tagatud) nõuetest eraldi, ning soovides teise rühma tagamata nõudeid oluliselt vähendada (oletame näiteks 50% ulatuses), võib tekkida olukord, kus teise rühma võlausaldajate hulgas ei ole võimalik saavutada kava kinnitamiseks vajalikku 2/3 suurust häälteenamust. Seejuures võib nõudeid rühmitamata jättes vajaliku poolthäälte arvu saavutada.Praeguses kohtupraktikas on juba mitu juhtumit, kus nõudeid rühmitamata on mõnda võlausaldajat koheldud palju halvemini teise võlausaldajaga võrreldes.NÄIDENõuete rühmitamine

Kohus kinnitas osaühingu saneerimiskava hoolimata sellest, et võlausaldajatel jäi saneerimiskava vastu võtmata. Kuigi saneerimiskavas kinnitatakse korduvalt, et võlausaldajate nõuete ümberkujundamisel koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt, koheldakse saneerimiskavas võlausaldajaid tegelikult kolmel moel:* panga pandiga tagatud nõudeid vähendatakse 50%, need ajatatakse senisest pikema perioodi peale ja nõuetelt arvestatakse intressi* väiksemate võlausaldajate nõudeid vähendatakse 50% ja need ajatatakse lühemale perioodile kui panga nõuded ning nende tasumist alustatakse võrdsetes osades kohe* suuremate võlausaldajate nõudeid vähendatakse samuti 50%, kuid need ajatatakse nii, et nende tasumist alustatakse hiljem ning tasumine ka lõpetatakse hiljem kui väiksemate võlausaldajate nõuete tasumine.Seejuures on ainuke võrdse kohtlemise tunnus nõuete vähendamine samas proportsioonis. Kõik muu on erinev, panga nõudelt arvestatakse intressi, teistelt nõuetelt mitte, väiksemad nõuded kustutatakse kiiremini, suuremad hiljem.NÄIDENõuete erinev kohtlemine

Kohus jättis laenukontori saneerimiskava kinnitamata, kuna võlausaldajast panga investeerimisfond selle avalikkuse suure tähelepanu tõttu koosolekul maha hääletas.Ka selle juhtumi puhul ei näinud saneerimiskava ette nõuete rühmitamist, samas koheldi võlausaldajaid väga erinevalt. Saneerimisega sooviti ümber kujundada kolme suurt nõuet: panga nõuet ja sama panga investeerimisfondi nõuet ning kolmandast isikust laenuandja nõuet.Panga nõue oli täielikult tagatud hüpoteegiga ja kolmanda isiku nõue oli osaliselt tagatud hüpoteegiga. Teised nõuded olid sisuliselt tagamata. See asjaolu võetigi erineva kohtlemise aluseks, kuigi nõudeid ei jagatud rühmadesse. Erinev kohtlemine seisnes saneerimiskava järgi selles, et hüpoteegiga tagatud nõudeid ei vähendatud, aga tagamata nõudeid vähendati 70%!Nõudeid rühmitamata saab sellises olukorras tagatud nõuete omanike hulka arvestades vajaliku 2/3 suuruse häälteenamuse üsna hõlpsasti.Seega tekib küsimus, kas seadusandja kavatses nõuete rühmitamise klausleid seadusesse sisse viies välistada seda, et paremini koheldud võlausaldajad ei suruks oma arvamust halvemini koheldud võlausaldajatele peale?

Järeldused kohtupraktikast

Toodud näidete korral on erinev kohtlemine justkui hästi põhjendatud. Ühel on pandiga tagatud nõue, teisel mitte. Kõik tundub õiglane, kuid siiski on küsitav, kas on õige jätta nõuded rühmitamata, kui võlausaldajaid koheldakse erinevalt?Saneerimisseaduse § 36 ütleb: “Kohus kinnitab võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava, kui: /…/saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega”.Saneerimisseaduse § 21 lg 2 sätestab: “Saneerimiskavas võib ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas.”Seega nõudeid võib, kuid ei pea rühmitama. Kui jätad nõuded rühmitamata, ei tohi mõnda võlausaldajat teisest võlausaldajast tunduvalt halvemini kohelda.Praktika näitab, et sõnapaar “oluliselt halvemini” venib nagu kumm. Tuleb vaid hästi põhjendada, miks ja kuidas.Saneerimisseadus annab suurepäraseid võimalusi kombineerimaks saneeritavaid võlausaldajate nõudeid nii, et oleks tagatud piisav häälteenamus võlausaldajate koosolekul.Näiteks:

* Nõuete rühmitamise otstarbekust tuleb põhjalikult kaaluda.Kui on vajadus kohelda võlausaldajaid erinevalt, saab seda teha ka ühe rühma sees. Erinevat kohtlemist tuleb põhjendada.* Kui on põhjust karta, et tõsiselt ümberkujundatavate (näiteks oluliselt vähendatavate) nõuete omanikud ei hääleta saneerimiskava poolt, tasub kaaluda ümberkujundatavate nõuete laiendamist nendega, mida algselt ümber kujundada ei kavandatud. Lisanduvatele nõuetele saab rakendada leebemaid ümberkujundamise meetmeid, mis soodustab võlausaldajate kriitilise häälteenamuse saavutamise võimalusi.Saneerimine on põnev taktikamäng, mille edu sõltub eelkõige võimest näha võlausaldajate argumente ette.Kui võlausaldajad ei nõustu saneerimiskavaga, saab argumentide abil veenda kohut võlausaldajate vastuseisust hoolimata võtta ekspertarvamusi, et vaagida saneerimiskava vastuvõtmist.Artikkel ilmus ajakirjas Raamatupidamise Praktik.Ajakirja saab tellida SIIN.

RP: saneerimisseaduse varjatud võimalused

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid ja koolitused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga