• 20.11.09, 11:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: surve tootjahindadele väheneb

Statistikaameti andmetel langesid oktoobris tootjahinnad töötlevas tööstuses eelmise aastaga võrreldes 3%, septembriga võrreldes jäid hinnad muutumatuks. Hindade kasvu on oodata jälle peale nõudluse taastumist, kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Oktoobris hinnalangus toiduainetööstuses mõnevõrra kiirenes, ulatudes aastases võrdluses 6,8%ni. Suurematest allharudest langesid hinnad piimatööstuses aastaga ligi viiendiku võrra. Samas kuises võrdluses tõusid hinnad 1,3%, mis oli kiireim kasv alates 2008. aasta algusest.
Üheks põhjuseks oli ligi 5%line piima kokkuostuhinna kasv võrreldes septembriga.  Eelmise kuuga võrreldes jätkus hinnalangus liha- ja kalatööstuses, vähenedes võrdselt 0,3%. Joogitootmises jäid hinnad eelmise aastaga pea samale tasemele (-0,2%), kuises võrdluses hinnad kallinesid 1%.
Juba mitmendat kuud järjest on tootjahinnad näidanud kasvu puitutööstuses, kus hinnalangus algas teistest mõnevõrra varem ning oli sügavam. Samuti aitab hinnakasvule kaasa puiduhinna tõus, mis on peale pikemat mõõnaperioodi kerkima hakanud.
Töötleva tööstuse allharudest on sügavamas languses metalltoodete tootmine, kus hinnad olid aastagatusest ajast 13,9% madalamad. Teistes harudes olid hinnamuutused tagasihoidlikumad ning enamasti jäid ka kuises võrdluses ühest protsendist väiksemaks. 
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris küsitletud ettevõtjatest prognoosis enamus hindade püsimist praegusel tasemel. Edasist hinnalangust ootas veidi enam kui viiendik ettevõtetest. Tõenäosus hindade edasiseks languseks oli suurem metalltoodete tootmises ning elektrimasinate ja aparaatide tootmises.
Pärast mõnekuist survet ülespoole olid oktoobris ekspordihinnad eelmise kuuga võrreldes jälle kerges languses (-0,1%) ja aastane langustempo aeglustus 4,5%ni. Ekspordihindade kuist muutust mõjutasid taas enim toiduained ja joogid, mille hinnad on viimastel kuudel olnud suhteliselt kõikuvad. Impordihindade osas toimus kiirem tagasiminek. Septembrikuust olid hinnad keskmiselt 1,2% madalamad ja aastatagusega võrreldes langesid 7,6%. Kuist hinnalangust mõjutasid taas enim naftasaadused.
Oluliselt pidurdus oktoobris ekspordihindade aastane langustempo nii metsamajanduses kui ka metallitootmises. Kui septembris kukkusid hinnad ligi kolmandiku võrra, siis oktoobris oli langus veerandi piires. Metallide osas oli veel ka eelmise aasta võrdlusbaas kõrge, palgi ekspordihinnad olid juba 2008. aasta juulist alates langustrendil. Aastaga suutsid oma toodangu ekspordihindu paari protsendi võrra kergitada vaid tekstiili- ja ehitusmaterjalide tööstused.
Oktoobris olid naftasaaduste impordihinnad 7,5% madalamad kui eelneval kuul, aastaga kahanesid aga kolmandiku võrra. Ligi viiendiku ulatuses olid aastatagusest perioodist väiksemad metallide sisseveohinnad. Mõnevõrra kiirenes põllumajandussaaduste impordihindade langustempo (-13%ni). Ainsana on aastaga tõusnud paar protsenti mootorsõidukite sisseostu hinnad.
Novembris on nafta maailmaturuhind taas tõusutrendil, mis võib mõjutada ka impordihindu. Ekspordihindade osas jätkub stabiliseerumise periood.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele