• 12.11.09, 10:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektrooniline riigihangete süsteem tulekul

Rahandusministeeriumi poolt esitati kooskõlastamisele Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu elektroonilise riigihangete süsteemi kohta. Määruse jõustumiseks on märgitud käesoleva aasta 1. detsember.
Määrusega soovitakse keh testada nõuded riigihangete elektrooniliseks läbiviimiseks kasutatavatele seadmetele, pakkumuste ja hankemenetluses osale -
mise taotluste elektroonilise esitamise kord, dünaamilise hankesüsteemiloomine ja kasutamine ning dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingute sõlmimise kord ning elektroonilise oksjoni läbiviimise kord.
Dünaamiline hankesüsteem
Selgitades lühidalt mõisteid, mis määruses kasutatakse, on dünaamiline hankesüsteem (riigihangete seaduse kohaselt) elektrooniline hankelepingute sõlmimise protsess, mille alusel saab hankija osta eelkõige piiratud kasutusajaga turul üldkättesaadavaid kaupu korduvalt.
Dünaamilise hankesüsteemi kasutamisaeg on piiratud (kuni neli aastat, kui sellest pikem tähtaeg ei ole esemest tulenevalt vajalik) ja hankesüsteem on kogu oma kehti vusaja jooksul avatud kõigile ettevõtjatele, kes vastavad valikukriteeriumidele ja on esitanud tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumuse. Dünaamilise hankesüsteemi puhul kasutatakse avatud hankemenetluse korda ning hankemenetluse viimase etapina võib kasutada ka elektroonilist oksjonit.Elektrooniline oksjon
Elektroonilise oksjoni puhul on sisuliselt tegemist hankemenetluse viimase etapi — pakkumuste hindami se viimase faasi — viimisega interaktiivsesse e-keskkonda. Elektroonilist oksjonit võib kasutada avatud, piiratud ja väljakuulutamisega läbi rääkimistega hankemenetluse pu hul ning nagu eespoolöeldud ka dünaamilise hankesüsteemi korral.Tingimuseks on see, et hanke lepingu eset on võimalik täpselt kirjeldada. Seetõttu ei ole elektroonilise oksjoni kasutamine lubatud teenuste ja ehitustööde hanke lepingute puhul, mille objektikson intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine. Elektroonilise oksjoni abil võrreldavad näitajad peavad olema mõõdetavad ja numbriliselt väljendatavad (näiteks maksumus või ka muud numbriliselt väljendatavad väärtused).Kui hankija soovib korraldada elektroonilist oksjonit, annab ta sellest teada hanketeates. Hanke hindamisel viiakse läbi tavapärane hankemenetlus, ehk hinnatakse pakkumuse vastavust nende hindamiskriteeriumite alusel, mis ei ole oksjoni esemeteks, enne oksjoni algust.Järgmiseks esitataksegi pakkujatele kutse osaleda oksjonil. Oksjon lõpeb, kui määratud tähtaeg saabub või enam ei esitata piisava erinevusega uusi hindu.Seega on elektrooniline oksjon enamasti madalaimate hindadega pakkumuste ehk vähempakkumiste oksjon, mis toimub pärast pakkumuste esialgset täielikku hindamist ja võimaldab neid automaatsete hindamismeetodite abil järjestada.Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste elektrooniliseks esitamiseks, dünaamilise hankesüshankesüsteemi loomiseks või elektrooniliseoksjoni korraldamiseks on määruse eelnõus kirjas konkreetsed nõuded elektrooniliste seadmete ja vahendite kasutamisele, sealhulgas kohustusegaolla kättesaadavad piiramata huvitatud isikute hankes osalemist. Samuti peab olema tagatud turvaline andmevahetus ja andmete ning kasutajate tegevusesalvestamine ja säilitamine, nõnda, et võimalik nõuete rikkumine oleks selgelt tuvastatav.Lisaks rõhutavad eelnõu koostajad, et riigihangete elektroonilise keskkonna loomisel tuleks silmas pidada, et Eesti kasutajate isikutuvastus peaks eelistatult toimuma elektrooniliselt isikutunnistuse abil. Samas on aga pakkujatele, kellel taoline elektrooniline isikutuvastus ei ole võimalik (muu hulgas ka välismaisedpakkujad), tagatakse riigihangete elektroonilise keskkonna kasutamine eelneva registreerimise teel, kus isikule antakse kasutajatunnus ja parool.
Artikkel ilmus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.
Autor: Lemmi Kann, Koidu Mölderson

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.24, 17:13
Kui klient jääb võlgu: efektiivseim nipp raha koju toomiseks
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele