Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mille kohaselt saavad ettevõtjad esitada oma majandusaasta aruanded äriregistri ettevõtjaportaali kaudu nii, et samu andmeid pole enam vaja teistele asutustele edastada.
Seadusemuudatuse kohaselt saavad ettevõtjad hakata majandusaasta aruandeid ettevõtjaportaali sisestama elektrooniliselt. Edaspidi saab majandusaasta aruande informatsiooni koheselt ka töödelda ja kontrollida. Nii muutub esitatud teave automaatselt kättesaadavaks ka kõikidele huvitatud osapooltele, teatas justiitsministeerium.
Ministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul saab ka täna ettevõtjaportaali majandusaasta aruandeid elektrooniliselt esitada, kuid seda vaid PDF või RTF formaadis. "Probleem on selles, et neid faile saab kontrollida vaid mehhaaniliselt, mistõttu võtab majandusaasta aruannete läbitöötamine aega umbes pool aastat," märkis ta.
Kuna andmed pole lihtsalt töödeldavad ja kättesaadavad, küsivad paljud asutused praegu ettevõtjalt täpselt sama infot. "Identseid andmeid võib leida nii maksudeklaratsioonis, riiklikes statistikaaruannetes, majandusaasta aruandes kui ka teistele riiklikele institutsioonidele esitatavates aruannetes," selgitas Aavik.
Asekantsleri sõnul on seadusemuudatuse eesmärgiks kaotada ettevõtjate kohustus esitada mitmeid kordi neid andmeid, mis sisalduvad majandusaasta aruandes. "Kui ettevõtja on kord majandusaasta aruandes sisalduvad taksonoomiaga hõlmatud andmed elektronooniliselt riigile esitanud, ei või riik samu andmeid ettevõtjalt enam küsida," kinnitas Aavik.
Lähiajal saadab justiitsministeerium kooskõlastusringile ka äsja vastuvõetud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse rakendusmääruse. "Määrusega kehtestatakse majandusaasta aruande taksonoomia ehk majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum," sõnas Aavik.
Nii seadusemuudatus kui ka rakendusmäärus on üks osa ettevõtete aruandluse lihtsustamise kavast, mille väljatöötamisega tegeleb vastav valitsuse komisjon.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.