Eelmisel nädalal pääses justiitsminister ajakirjandusse hüüdlausega kaotada Riigihangete amet. Järgnenud arutelus ei eristatud enam riigihangete läbiviimist ja järelevalvet riigihangete üle. Järelevalvega amet tegeleb – hankeid läbi aga ei vii!
Mõttel moodustada eraldi riiklik riigihangete korraldamise kompetentsikeskus on jumet. Eesti väiksuse tõttu võiks selline lahendus olla isegi tõhus. Hanked jooksevad tihti liiva väheste kogemuste tõttu. Koondades hanked ühte keskusesse, see risk väheneb. Korruptandil oleks raskem oma tahet keskusele „maha müüa”. Samuti väheneks endiste ametnike tööpõld, kes oma riigiametis saadud hangete korraldamise kogemusi eraettevõtjatena täna turul müüvad.
Nõustuda ei saa ettepanekuga, mille järgi võiks hankija reeglina hankega edasi minna ka vaidlustuse ajal. Seaduses on hankijal väga minimaalsed kohustused raporteerida oma tegevusest riigile. Riiklik järelevalve on napp. Hangete ausamaks muutmisel on olulisel kohal hirm konkurendi kaebuse ees. Just kaebuste alusel tulevad praktikas välja rikkumised.
Vaidlustuskomisjon teeb oma otsuse kümne päeva jooksul istungist. Hanke seaduslikkuse kaitseks on mõistlik nõuda, et hankija paar nädalat ootab. Vastasel juhul suureneb soov osta kaup või teenus just sellelt, kes hankijale meeldib. Edukas kahjunõue on vähetõenäoline. See ei hirmuta seaduse nõudeid täitma.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele