Riigihankereform peab suurendama läbipaistvust

Mõttel moodustada eraldi riiklik riigihangete korraldamise kompetentsikeskus on jumet. Eesti väiksuse tõttu võiks selline lahendus olla isegi tõhus. Hanked jooksevad tihti liiva väheste kogemuste tõttu. Koondades hanked ühte keskusesse, see risk väheneb. Korruptandil oleks raskem oma tahet keskusele „maha müüa”. Samuti väheneks endiste ametnike tööpõld, kes oma riigiametis saadud hangete korraldamise kogemusi eraettevõtjatena täna turul müüvad.

Nõustuda ei saa ettepanekuga, mille järgi võiks hankija reeglina hankega edasi minna ka vaidlustuse ajal. Seaduses on hankijal väga minimaalsed kohustused raporteerida oma tegevusest riigile. Riiklik järelevalve on napp. Hangete ausamaks muutmisel on olulisel kohal hirm konkurendi kaebuse ees. Just kaebuste alusel tulevad praktikas välja rikkumised.

Vaidlustuskomisjon teeb oma otsuse kümne päeva jooksul istungist. Hanke seaduslikkuse kaitseks on mõistlik nõuda, et hankija paar nädalat ootab. Vastasel juhul suureneb soov osta kaup või teenus just sellelt, kes hankijale meeldib. Edukas kahjunõue on vähetõenäoline. See ei hirmuta seaduse nõudeid täitma.

Kui hankijal on tõesti kiire, võiks hoopis talle jääda kohustus seda tõendada. Niisiis ei peaks hanke peatamist taotlema vaidlustaja. Hoopis hankija peaks taotlema riigi luba tungival põhjusel hankega edasi minna. Seejuures võiks hankija tõendada, et „kiire” ei ole tingitud tema enda laiskusest. Pöördumisel kohtusse (kus menetlus kestab kauem) võiks peatamist taotleda siiski kaebaja.

Eesti riigihankeõigus on mulle arusaamatul põhjusel muutunud viimastel aastatel oluliselt kinnisemaks. Piiranguid õigustatakse ärisaladuse kaitse vajadusega. Eestis ei pruugi konkurent teada isegi seda, mida hankel edukaks tunnistatud pakkuja pakkus. Soomes on seevastu talle kättesaadavad pakutud seadmed ja nende hinnad. Ma ei näe seaduslikku põhjust, miks Eestis piiratakse naabrist rohkem konkurentidele kättesaadavat infot ja soovitakse veelgi piirata vaidlustamise võimalusi. Miks peaks just Eestis olema reeglina salajane see, kui kallilt ja millist kaupa või teenust riik ostab? Ärisaladuse mõistet tuleb rakendada kitsamalt. Peame liikuma tagasi suurema läbipaistvuse poole. Kinnine süsteem võiks ennast õigustada ainult väga agressiivse riikliku järelvalve korral.

Minu hinnangul tuleks vaidlustuste läbivaatamise korra reformimisel olla väga ettevaatlik. Riigihangete ameti vaidlustuskomisjon on tänaseks kogunud arvestatava kogemuse riigihankeõiguses ja -menetluses. 2009. aasta suvel tehtud otsuses 3-4-1-7-08 ütles Riigikohus välja, et ei pea vaidlustuskomisjoni kohtuks põhiseaduse mõttes. Seejuures ei kahelnud Riigikohus komisjoni liikmete pädevuses. Põhiprobleemiks oli fakt, et riik ei ole andnud komisjoni liikmetele kohtunikega samaväärseid tagatisi. Riik ei ole taganud eluaegset ametiaega ega sõltumatust täitevvõimust. Niisiis on üheks võimaluseks suurendada vaidlustuskomisjoni liikmete tagatisi. Alternatiivis võiks kaaluda olemasoleva mudeli kohtusüsteemi üleviimist. Riigihangete vaidluste kiiret lahendamist nõuab meilt EL-i õigus. Selles valguses oleks võimalik viia halduskohtumenetlusse ja kohtute seadusesse sisse erireeglid riigihangete vaidluste menetlemiseks. Saame määrata selle valdkonna jaoks eraldi kohtunikud. Kohustades konkreetseid kohtunikke tegelema ainult riigihankevaidlustega, on võimalik menetlust ka vajalikul määral kiirendada. Nõue asjade kiiremaks läbivaatamiseks tuleneb EL-i direktiividest, mistõttu on kohtumenetluse selline muutmine võimalik.

 Autor: Advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter

Autor: Lemmi Kann, Õigusblog Sorainen