Andres Lipstok: Eesti majanduse märksõnaks on stabiliseerumine

„Stabiliseerimine on läbiv teema, millest täna Eestis rääkida võiks,“ ütles Eesti Panga president konverentsi avakõnes.

Lipstoki ettekandes jäid kõlama positiivsed noodid sellest, kuidas ettevõtted on suutnud hakkama saada, aga uuest tõusust saab hakata rääkima siis, kui kogu majanduses on toimunud stabiliseerumine. „Tõusufaas saab toimuda, kui toimub stabiliseerumine. Edasi saab rääkida sisenõudlusest. Teatud muutus on toimunud, aga on siiski oluliselt rohkem haavatav kui mõni teine valdkond,“ nentis ta.

Lipstok sõnul on päris kõvasti pihta saanud jaekaubandus, kuna inimesed on sisseostude tegemisel teinud korrektuure. „Viimastel kuudel on toimunud väike muutus,“ märkis ta siiski. Kuigi hinnalangus on tarbimise elavdamist toetanud, hinnasurve Lipstoki hinnangul jätkub.

Keskpanga president märkis samas, et kindlustunne kasvanud. „Need õnnelikud, kes omavad tööd, on oma töökoha säilimises ka natuke kindlamad,“ selgitas ta.

Lipstok osutas, et investeeringud on globaalselt kõvasti langenud, sama on Eestis teinud ka erainvesteeringud. „Siin ma ei julge stabiliseerimise sõna kasutada,“ möönis Lipstok. Tema sõnul on väljavaade sel puhul suhteliselt kurb - isegi kui Eestis asuvatel Põhjamaade pankadel on piisavalt kapitali investeeringuid rahastada, siis tegelikkuses ei pruugi see võimalikuks osutuda. „Me oleme ikkagi oma laenukoormuse poolest EL-is üle keskmise,“ toonitas Lipstok.

Tema hinnangul ei ole ettevõtted väga agarad uusi kohustusi peale võtma, kui peab ka juba olemasolevaid laene teenindama. Küll on Lipstoki ütlusel muutunud tingimustes pankadel valmisolek olemas, oodatakse vaid sobivat hetke.

Kevadprognoosist rääkides tõi Lipstok välja, et Eesti püsib hetkel ilusti eurokursil. Küll ei tahtnud ta sõnastada, kas põhi on käes või möödas või keerleme kusagil põhja lähedal. „Esimene eesmärk on saada kinnitust stabiliseerumisele, et pühenduda kasvule,“ rõhutas ta.

Küll uskus Lipstok, et investeeringute taastumine võtab aega aasta-paar, kuid kõige olulisem on seejuures, kuidas taastuvad Eesti põhilised välispartnerid.