Riigile on lubatud vähendada käibelt arvestatavat käibemaksu vastavalt sellele, kui palju jätab klient ettevõtjale tasumata, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Loor ja advokaat Priit Raudsepp.
Eile võttis riigikogu vastu seaduse, mis on mõeldud leevendama ettevõtjatele käibemaksumäära ootamatu tõstmise mõju. Vastava seaduse muutmine on kindlasti tervitatav, kuid ometigi pole arvesse võetud mitmete asjatundjate poolt tehtud ettepanekutega (vt nt Eesti Maksumaksjate Liidu või õiguskantsleri ettepanekuid). Võib-olla just seetõttu on Grossi poeketi omanik nimetanud seadust mõttetuks.
Samas ei tule olukorrale ka käega lüüa. Nii võib seadusandja üle vaadata käibemaksudirektiivist tulenevad võimalused, mis võimaldavad maksukeskkonda ettevõtjasõbralikumaks muuta. Nimelt on direktiivis mitmeid nn valikulisi sätteid, mida liikmesriigid võivad endi käibemaksuseadustesse üle võtta.
Näiteks on täna tavapärane, et üha rohkematele ettevõtjatele jäävad nende kliendid võlgu. Seejuures on võimalik, et võlgasid ei õnnestugi sisse nõuda. Ometigi on ettevõtja müünud kauba või osutanud teenust – tekkinud on käive, millelt tuleb arvestada ja riigile tasuda käibemaks. Tasumata arvete tõttu on ettevõtja seatud juba niigi raskesse olukorda ning käibemaksu tasumise kohustus ka juhul, kui ostja pole hinda tasunud, vaid süvendab seda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele