Käibemaksust ja ettevõtluse toetamisest raskel ajal

Eile võttis riigikogu vastu seaduse, mis on mõeldud leevendama ettevõtjatele käibemaksumäära ootamatu tõstmise mõju. Vastava seaduse muutmine on kindlasti tervitatav, kuid ometigi pole arvesse võetud mitmete asjatundjate poolt tehtud ettepanekutega (vt nt Eesti Maksumaksjate Liidu või õiguskantsleri ettepanekuid). Võib-olla just seetõttu on Grossi poeketi omanik nimetanud seadust mõttetuks.

Samas ei tule olukorrale ka käega lüüa. Nii võib seadusandja üle vaadata käibemaksudirektiivist tulenevad võimalused, mis võimaldavad maksukeskkonda ettevõtjasõbralikumaks muuta. Nimelt on direktiivis mitmeid nn valikulisi sätteid, mida liikmesriigid võivad endi käibemaksuseadustesse üle võtta.

Näiteks on täna tavapärane, et üha rohkematele ettevõtjatele jäävad nende kliendid võlgu. Seejuures on võimalik, et võlgasid ei õnnestugi sisse nõuda. Ometigi on ettevõtja müünud kauba või osutanud teenust – tekkinud on käive, millelt tuleb arvestada ja riigile tasuda käibemaks. Tasumata arvete tõttu on ettevõtja seatud juba niigi raskesse olukorda ning käibemaksu tasumise kohustus ka juhul, kui ostja pole hinda tasunud, vaid süvendab seda.

Kirjeldatud olukorra leevendamise võimalus on toodud käibemaksudirektiivi artiklis 90. Riigile on lubatud vähendada käibelt arvestatavat käibemaksu vastavalt sellele, kui palju jätab klient ettevõtjale tasumata. Kindlasti ei võimaldaks iga tasumata arve käibemaksukohustust vähendada. Samas peaks see olema võimalik, kui tasumata jätmine on pikemaajaline või esinevad muud mõjuvad põhjused, nt kliendi pankrot. Selline regulatsioon tagaks paremini käibemaksu neutraalsuse ja mittekumuleerumise, mis on käibemaksu ühed olulisemad põhimõtted ja põhiseaduspärasuse tingimusi.

Sätte ülevõtmisel ei tasuks liigselt karta, et seda hakataks kurjasti ära kasutama. Iga ettevõtja on huvitatud sellest, et arved saaks klientide poolt tasutud. Samas oleks sätte ülevõtmine selge riigipoolne märk ettevõtluse toetamise kohta. Samuti tasuks nn valikuliste sätete ülevõtmist analüüsida ka sel põhjusel, et vastava seaduseelnõu on juba ette valmistanud Läti.Ei ole otstarbekas ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimes naabrile alla jääda.

Autor: Kaido Loor, Priit Raudsepp