Raamatupidaja.ee  • 1. september 2009
Jaga lugu:

10 küsimust, mida finantsjuht peab praegu esitama

Nüüd, kus käes võib olla kriis põhi ja ees taastumine, muutub olukord finantsjuhtide jaoks isegi veel keerukamaks kui kõige mustemal kriisi ajal. Siis tuli mõelda vaid halvima vältimisele, nüüd aga tuleb lisaks endiselt vajalikele kriisimeetmetele olla valmis uutest võimalustest kinni haarama.

Et ajaga kaasas käia, soovitavad konsultatsioonifirma McKinsey konsultandid finantsjuhtidel esitada endale ja oma kolleegidele kümme järgmist küsimust.

1. Millise kujuga on majanduse taastumise kõver?

Isegi kui eeldada, et halvim on möödas, jääb õhku rippuma palju ebaselgust taastumise kiiruse ja olemuse küsimuses. 12–18 kuud kestva taastumise korral peaks tegutsema hoopis teistmoodi kui viie aasta peale veniva kosumise korral. Millise tõenäosusega võib ees oodata hinna- ja palgainflatsioon, püsivalt kõrge tööpuudus, dramaatilised kõikumised valuutakurssides?

2. Kas ettevõtet on restruktureeritud piisavalt?

Nõrga majanduse ajal on ettevõttel lihtsam ellu viia ebapopulaarseid otsuseid:tema sõnal on suhetes hankijate, töövõtjatega, ametiühingute ja regulaatoritega rohkem kaalu, sest need onkoostööaltimad ning mõistavad muudatuste vajadust. Kui majandus taastub, kaovad ettevõttel need eelised kiiresti. Seepärast peab finantsjuht praegu oma kolleegidelt uurima, kas ikka kõik, mida lähemal ajal vaja, on “heal” kriisi ajal ettevõtte ümberkorraldamise vallas ära tehtud.

3. Kas tarneahel on küllalt paindlik?

2008. aastal oli asjakohane küsida, mis saab, kui kriis kujuneb oodatust sügavamaks. 2009. aastal on asjakohaneküsida, mis saab, kui saabuvad positiivsed üllatused. Keskendumine kulude kärpimisele ei võimaldaks paljudelettevõtetel vastata nõudluse kiirele taastumisele. Kas ettevõte suudab reageerida kasvavale nõudlusele ilma,et see tooks tagasi kõrged kulud või sunniks tegema järeleandmisi kvaliteedis? Kui vastus on “ei”, on ettevõtepüksirihma pingutamisega pisut kaugele läinud.

4. Kas ülevõtmiskandidaatide nimekiri on valmis?

See kriis näib – vähemalt seni – kopeerivat eelmisi: aktsiahinnad taastuvad palju kiiremini kui majanduse fundamentaalnäitajad. Teiste ettevõtete ostmisest huvitatud firmad, mis ootavad selgeid märke taastumise algusest, võivad seetõttu ühel hetkel leida, et konkurendid on neist ostude tegemisel ette jõudnud ja ostuhinnad pole enam odavad.

5. Kas peaks taas alustama juttu võimalike liitlastega?

Möödunud aastal panid paljud ettevõtted strateegiliste liitude ja ühisettevõtete plaanid kalevi alla. Tänavu onpaljud võimalikud partnerid – kui tehingute fundamentaalne loogika kehtib endiselt – suurema surve all needplaanid ellu viia, et leida kriisi ajal kaduma läinud konkurentsieeliste asemele uued.

6. Kas oleme valmis loobuma kehvasid tulemusi näitavatest äridest?

Praegu ei ole aeg sentimentaalsusteks, sest kriis muutis paljusid tööstusharusid põhjalikult. Varem häidtulemusi näidanud ärid võivad kriisist väljuda nõrkenuna. Nendest loobumine võib ettevõttele osutuda paremaksvalikuks, kui terve järgmise majandustsükli kulutamine nende turgutamiseks.

7. Kas ettevõttel on majanduse tõusuks piisavalt finantsvahendeid?

Kasv nõuab kapitali. Ettevõtted võivad vajada rohkem käibekapitali või pikemaajalist rahastamist täiendavatetoodete, jaotuskanalite, turunduse, ettevõtteostude jms jaoks. Laenu- ja omakapital on muutunud defitsiitsemaksning võib juhtuda, et uut rahastamist ei õnnestu ettevõttel saada nii kiiresti kui majanduse taastumise temponõuab. Kasvu finantseerimiseks peavad finantsjuhid ette valmistama lahinguplaani, mille saab ruttu aktiveerida.

8. Kas oleme kasutanud ostjaturu võimalusi uute talentide ja muude ressursside hankimiseks?

Majanduslanguse ajal keskendub enamik ettevõtteid kulude kärpimisele. Kuid paljud kärbitavad asjad maksavadpraegu vähem kui eelnevatel aastatel – eriti finantsistide palkamine. Möödunud majanduskriiside analüüs näitab,et taastumisest võitjana väljunud ettevõtted suurendasid just pöörde alguses investeeringuid personali, turundussening uurimisse ja arendamisse.

9. Kas teame, millised riskid võivad taastumisega kaasneda?

Riskijuhtimine suudab tavaliselt paremini ette näha igapäevaseid probleeme, mitte aga suuri nihkeid. Majandusetaastumine võib kaasa tuua just mõned sellised nihked. Kui hästi te mõistate valuuta- ja toormekursside muutumise mõju oma ettevõttele? Kas teie ettevõte on valmis heitlikuks taastumiseks, mis seekordsele kriisile võib järgneda?

10. Kas suudame ettevõtte taastumisplaani ka investoritele maha müüa?Liiga paljud ettevõtted polnud kriisi süvenemise ajal valmis investorite ja analüütikutega suhtlemiseks. Nüüd, taastumise ajal, ei tohiks teha sama viga, vaid vastused tuleb aegsasti ette valmistada.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee