Lähetuskulud: kas töö ja vile võivad koos käia?

Maksuameti hinnangul ei saa „tööd ja vilet” sellisel kombel aga ühildada, sest see tähendaks maksuameti tõlgenduses, et töötaja sõidaks puhkusele tasuta, mis on käsitletav hüve saamisega.

Maksuhalduri sõnul kasutatakse väga laialdaselt sellist skeemi, et näiteks sõidetakse lähetusse Itaaliasse, lähetus lõpeb ja töötaja jääb nädalaks puhkusele. Tagasituleku pilet ei ole maksuameti hinnangul aga enam lähetusest saabumise, vaid puhkuselt tuleku pilet. „Töötaja on loobunud määratud kuupäeval lähetusest saabumisest, mille tööandja pidi talle kinni maksma. Antud juhul on tagasisõidupilet täies ulatuses maksustatav erisoodustusena, kui tööandja selle kinni maksab,” teatab maksuhaldur oma kodulehel.

Maksuamet viitab määrusele, mille kohaselt kuulub hüvitamisele sõidukulu lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. „Juhul, kui sõidupilet ei vasta lähetuse otsuses määratud kuupäevale, tekib kahtlus, kas sõit on üldse seotud lähetusega (st tööülesande täimisega). Kui see on nii, tuleb sellise sõidudokumendi alusel kulude hüvitamist lugeda erisoodustuseks,” selgitab maksuamet.

„Ma ei tahaks sellise tõlgendusega nõustuda,” kommenteeris audiitorbüroo Ernst&Young Baltic maksupartner Ranno Tingas, nimetades maksuameti jäika seisukohta liigseks ettevõtlusvabaduse piiramiseks.

Esimeseks vastuargumendiks on tema sõnul see, et erisoodustusena saab vaadelda olukorda, kus töötaja saab rahaliselt hinnatava hüve, mille võrra ta rikkamaks saab. Seda aga siin ei juhtu, sest ta viibib tööülesannete tõttu juba teises riigis.

Teiseks vastuargumendiks on lähetuse korrast tulenev tööandja kohustus välisriiki lähetusse saadetud töötaja kodumaale ka tagasi toimetada. Juhtub see lähetuse lõppkuupäeval või nädala jagu hiljem, ei tohiks Tingase hinnangul anda põhjust koduriiki naasmise kulusid erisoodustusena maksustada.

„Ebamõistlik oleks see juhul, kui sõidetakse näiteks kaheks päevaks kuhugi kaugele lähetusse, näiteks Austraaliasse, ja siis ollakse kaks nädalat puhkusel. Sellisel juhul võib maksuhaldur kahelda selle sõidu ettevõtlusega seotuses ning lugeda vastava kulu täielikult või osaliselt erisoodustuseks.Samuti on probleemiks libakoolitused välismaal,” hoiatas Tingas maksuvaba sõidukulu teadlikult pahatahtliku ära kasutamise eest, mille puhul maksuamet tõenäoliselt mööndusi ei tee.

Ettevõtjatel tuleb aga arvestada, et kuna maksuhaldur on oma jäigavõitu arvamuse siiski must-valgel kirja pannud, siis juhul, kui ettevõtja sellega nõus ei ole, on ainuke võimalus asi kohtus selgeks vaielda. „Kuni keegi kohtusse ei lähe, ongi kaks võimalust – kas võtta maksurisk lähetuste puhul, kus töötaja võtab kohe pärast lähetust välja puhkuse või siis käituda kuuleka maksumaksjana ja teha nii, nagu maksuamet nõuab,” nentis Tingas.