Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuameti suurreid: teeninduses pooltel maksurikkumised
Reidis osales rekordarv ametnikke, kokku kontrolliti ligi 300 ettevõtte tegevuskoha majandustegevust, teatas maksu- ja tolliamet.
Reidi käigus kontrollis üle 170 maksuhalduri ametniku väikepoode, kohvikuid jne, kus ameti analüüs viitas võimalikule maksuriskile. Kontrolli käigus teostas maksuhaldur vaatlused äriühingute tegevuskohtades, mille käigus uuriti, kas äriühingus tööl olevad isikud on maksuhaldurile esitatavates maksudeklaratsioonides kajastatud, samuti kas ja kuidas on korraldatud üldine arvepidamine.
Esmane reidi tulemuslikkuse analüüs näitab, et hinnanguliselt pooltel äriühingutel avastati puudusi, mis seisnesid käibe varjamises või ümbrikupalga maksmises. Reidi käigus tuvastati töötajaid, kes ei ole maksuhaldurile esitavates maksudeklaratsioonides kajastatud või on äriühingute poolt deklareeritud töötasu oluliselt väiksem isikutele tegelikult makstavast tasust. Maksu- ja tolliamet annab tuvastatud rikkumiste puhul klientidele endale võimaluse puudused kõrvaldada ning deklaratsioonidesse vastavad parandused sisse viia.
Reidi käigus tuli ette ka juhtumeid, kus ettevõtte töötajad haarasid oma asjad ja jooksid ära, kui maksuhalduri ametnikud end esitlesid.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütles, et tänases majandusolukorras peab maksuhaldur õiguskuulekuse suurendamise nimel rohkem kasutama kontrollimeetmeid. "Tulenevalt riskianalüüsist prognoosisime rikkumiste avastamist ja seda ka suurreid näitas," lisas ta. Veermäe rõhutas, et maksude maksmata jätmist ei saa kuidagi pidada aktsepteeritavaks, see tekitab ebatervet konkurentsi ettevõtjatele, vähendab elanike sotsiaalseid garantiisid ning on takistuseks riigi toimimisel.
Amet otsustas suurreidi läbi viia, kuna analüüs näitas, et tegevusvaldkondades, kus arveldamine toimub suures osas sularahas, on maksuriskid oluliselt kõrgemad. Peamisteks rikkumisteks on käibe varjamine ning ümbrikupalga maksmine. Kontrollide läbiviimise üheks ajendiks on ka töötajate poolt tulnud kaebuste arvu kasv. Kui 2008. aasta viie kuuga laekus 264 vihjet ümbrikupalga maksmise kohta (terve aasta jooksul 656), siis tänavu on sama ajaga laekunud juba 514 vihjet.
Maksuhaldur peab ümbrikupalga vastases tegevuses oluliseks nii ennetus- kui kontrollitegevuse suunamist valdkondadesse, kus on kõrge ümbrikupalga maksmise ja käibe varjamise risk. Läbi oma tegevuse soovib maksuhaldur tagada olukorra, kus kliente ei võideta ebaausa konkurentsi teel.
Konjunktuuriinstituudi andmetel sai Eestis 2008. aastal ümbrikupalka keskmiselt 12% töötajatest. Ümbrikupalga maksmise tõttu jäi riigieelarvesse mullu laekumata hinnanguliselt 2,7 miljardit krooni.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele