Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
2009. aasta suvel muutub haigushüvitiste maksmine
Lühidalt
Muudatuste sidumine valitsuse usaldushääletusega tagas, et 20. veebruaril vastuvõetud muudatused kuulutas president välja veel 23. veebruaril. Tänaseks on muudatused ka Riigi Teatajas avaldatud ning enamikus jõustunudki.
Mida toovad eelarvega tehtud seadusemuudatused kaasa ettevõtjatele ja tööandjatele?
Peamised muudatused seonduvad töötaja haiguspäevade hüvitamise korraga ning osa töövõimetushüvitistest saab tööandja kuluks. Vastavad muudatused lisati peamiselt töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse ning ravikindlustuse seadusesse. Need muudatused jõustuvad 1. juulist 2009.
Osa vastutusest on lisaks töötaja omavastutusele ja Eesti Haigekassale ka tööandjal
Seadusesse lisatud paragrahv paneb tööandjale kohustuse maksta töötajale haigushüvitist neljandast kuni kaheksanda haiguspäevani. Aega esimesest kuni kolmanda haiguspäevani loetakse töötaja omavastutuseks ning selle aja eest töötajale hüvitist haigestumise korral ei maksta. Seniajani on mõlemad kohustused kaetud solidaarse kindlustusega Eesti Haigekassa kaudu. Seadusemuudatuse kohaselt lasub osa vastutusest nüüd lisaks töötaja omavastutusele ja Eesti Haigekassale ka tööandjal. Vaadates Haigekassa statistikat ja keskmist haiguspäevade pikkust (13 päeva) on ilmne, et enamike haigestumiste korral katab töötaja omavastutus ja tööandja kohustus edaspidi suurema osa senisest lühiajaliste haigestumiste hüvitamise kohustusest.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste kohaselt makstakse haigushüvitist nii töölepingu alusel töötavale isikule kui ka avalikule teenistujale. Tööandja maksab töötajale hüvitist haiguslehe alusel alates haiguslehel märgitud neljandast haiguspäevast. Selleks peab tööandja arvutama töötaja keskmise töötasu töölepingu seaduse alusel kehtestatud korras ning maksma töötajale nende päevade eest 80% töötaja keskmisest töötasust. Hüvitis tuleb välja maksta 30 kalendripäeva jooksul arvates sellest, kui töötaja on esitanud tööandjale nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe.
„ § 122. Tööandja makstav haigushüvitis
(1) Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda päeva eest 80% töötaja keskmisest töötasust (haigushüvitis).
(2) Töötaja haigestumise või vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse § 54 lõike 1 punktide 6 ja 7 ning § 56 lõike 12 alusel, tööandja haigushüvitist ei maksa.
(3) Tööandja maksab haigushüvitist haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse neljandast päevast alates.
Hetkel kuum
(4) Tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjale haiguslehe esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast.
(5) Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.“
Tööandja kohustus rakendub vaid haiguslehe korral
Muudatuste valguses on oluline vahet teha ka erinevatel töövõimetuslehe liikidel, sest tööandja kohustus rakendub vaid haiguslehe korral. Töövõimetuslehe liigid on lisaks haiguslehele aga veel sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht. Viimaste puhul seadus tööandjale kohustust ei pane. Haigusleht kirjutatakse arsti poolt välja ravikindlustuse seaduse §51 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kindlustusjuhtumi korral (kindlustatud isiku haigus või vigastus, tema suhtes kehtestatud karantiin või töötingimuste ajutine kergendamine) töövabastuse alguskuupäeval, pärast haige läbivaatust ja terviseseisundi ning ajutise töövõimetuse kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides. Üldjuhul lõpetatakse haigusleht pärast haige läbivaatust töövõime taastumise või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päeval. Erandina võib seda teha ka kuni kolm päeva enne töövõimetuse lõppu.
Nagu öeldud, rakendub hüvitise maksmise kohustus alates 1. juulist (varem oli kõne alla ka 1. aprill, millest siiski loobuti). Rakendussätete kohaselt tekibki tööandjal kohustus maksta haigushüvitist nende haiguslehtede alusel, millele märgitud töö- või teenistuskohustuste täiemisest vabastus algab 1. juulil 2009. aastal või hiljem.
Haigushüvitist käsitletakse kui töötaja tulu, millelt peetakse kinni tulumaks
Töötajale makstav haigushüvitis maksustatakse tulumaksuga. Vastavalt tulumaksuseadusesse tehtud muudatustele lisati palgatuluna maksustatavate väljamaksete loetellu tööandja makstav haigushüvitis. Seega käsitletakse haigushüvitist kui tavapärast töötaja tulu, millelt tuleb tulumaks kinni pidada.
Sotsiaalmaksu tööandja poolt tasutud haigushüvitiselt maksma ei pea. Kuigi muudatuste kohaselt on tööandjal kohustus maksta haigushüvitist vähemalt 80% töötaja või teenistuja keskmisest palgast, ei maksustata seda sotsiaalmaksuga juhul, kui see ei ületa töötaja keskmist palka. Seega sotsiaalmaksu kohustust ei teki kuni summa ei ületa töötaja keskmist palka. Summat, mis ületab keskmist palka, maksustatakse üldises korral palgalt makstavate maksudega.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele