Saneerimismenetluse muudab ettevõtja jaoks oluliseks saneerimisabinõude rakendamine. Peamiseks saneerimisabinõuks on võlausaldaja nõude ümberkujundamine, mis on muuhulgas
Kõikide saneerimisabinõude rakendamine ei ole aga tihtipeale võimalik - seda eriti maksuhalduri nõuete puhul. Nimelt näeb maksukorralduse seadus (edaspidi
MKS
) ette, et maksuhalduril on õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine, kuid maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest. Kuigi täpsema selguse saab siinkohal tuua vaid kohtupraktika, valitseb hetkel seisukoht, et saneerimismenetluses saab ajatada vaid viivist ja leppetrahvi, mitte aga muid mistahes intresse, sh maksuintressi.
Lisaks eespooltoodule on kaheldav, kas maksuvõlga saab asendada osalusega võlguolevas äriühingus. Kehtiv MKS sellist võimalust ette ei näe. Kuivõrd maksumenetluse näol on tegemist haldusmenetluse eriliigiga ning saneerimismenetluse näol tsiviilõigusliku (kohtu-)menetlusega, tuleb siiski eeldada, et maksuhalduri õigused saavad tuleneda vaid avalik-õiguslike suhteid reguleerivatest õigusnormidest ning tsiviilõiguslikus menetluses maksuhalduri õigusi laiendada ei saa.
See ei välista maksuhalduri nõuete osas teiste saneerimisabinõude rakendamist, nt nõude ümberkujundamisel maksukohustuse täitmise tähtaja pikendamise, maksunõude täitmise võimaldamine osamaksetega, sest MKS lubab ka maksuvõla tasumist ajatada.
Täiendav informatsioon: partner Priit Lätt ([email protected]) ja jurist Andrias Palmits ([email protected]).
Saneerimismenetluse ja maksuvõlgade kohta loe põhjalikumalt ajakirjast RP. 33, märtsikuu numbrist.