EP: Kui koondamislaine üle pea lööb…

Kuna koondamise tõttu kaotab Eestis igal kuul töö sadu inimesi, uuris Eesti Päevaleht, millisele abile võivad need inimesed loota, kuhu tuleks pöörduda ja mida tähele panna.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul algab protsess tööandjalt saadud kirjalikust koondamisteatisest. Selles peab olema kirjas viimane töötamise kuupäev ja märge, et tööleping lõpetatakse koondamise tõttu. Samuti peab töötajale põhjendama, miks kuulub koondatute hulka konkreetne inimene.

Kirjalikus teatises tuleb ka näidata, kas tööandjal on võimalik inimesele anda teist tööd ja mis on selle tingimused. Märgitud tähtaja jooksul saab koondatu otsustada, kas ta võtab pakutu vastu või loobub.  

Kord muutub 

Koondamisteatises võiks olla märgitud ka see, kui palju makstakse töötajale hüvitist. Inimene, kes on ettevõttes töötanud kuni viis aastat, saab kahe kuu keskmise palga, viis kuni kümme aastat töötanuile makstakse kolme kuu ja üle kümne aasta töötanuile nelja kuu keskmine palk. Samuti tuleb staaži järgi kaks, kolm või neli kuud koondamisest ette teatada. Seda kuni uue töölepinguseaduse jõustumiseni juulis.

Kui töö lõppeb nõutud täht­ajast varem, peab tööandja koondatule hüvitama töötasu ka nende kuude eest, mis on seaduses määratletud etteteatamisperioodina.

Uuele tööle ei saa inimene asuda enne, kui varasem tööleping on lõppenud.

„Tööandjad kipuvad töötajatele tegema ettepanekuid, et maksavad lõpparve välja osade kaupa. Eriti praeguses majandus­olukorras soovitan ma kõigil sellistest kokkulepetest hoiduda. Esiteks on see seadusega vastu­olus ja teiseks on risk, et neid summasid hiljem ei laeku,” hoiatas Siitam.

Loe täpsemalt tööturuametis registreerimise kohta