Autor: Niina Siitam • 22. detsember 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lugeja küsib: tööleping ja palga maksmine
Minu tööülesanded muutuvad ja seoses sellega muudetakse ka töölepingu lisa, kus on tööülesanded kirjas. Ühtlasi hakkan ma saama lisatasu 1000 krooni (põhipalk jääb samaks), mis on samuti kirjalikult kokku lepitud. Kas hiljem, kui ma lähen puhkusele või kui mind näiteks koondatakse, arvestatakse ka seda 1000-kroonist lisatasu?
Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:
Töötajale makstava keskmise palga, sh ka töölepingu lõpetamise hüvitise ja puhkusetasu arvutamise aluseks on üldjuhul arvutamise ajale eelneva kuue kuu jooksul teenitud palga kogusumma. Teenitud palk sisaldab endas põhipalka, lisatasusid, preemiat ja juurdemakseid. Kui kõnealune lisatasu on makstud tööülesannete täitmise eest, siis võetakse seda arvesse nii puhkusetasu arvestamisel kui koondamisel makstava hüvitise hulgas.
Kui lepingus on kirjas, et ühe päeva töötasu on 300 Eesti krooni, mis kantakse x kuupäevaks töötaja pangakontole, siis kas firmal on veel õigus sealt makse maha võtta, vähendades seeläbi saadavat summat? Või peab lepingus olema kirjas reaalne summa, mis pangakontole laekub ja kust maksud on juba maha arvestatud?
Töötajale makstava palga suurus, olgu selleks tunni-, päeva- või kuupalk, lepitakse kokku ja märgitakse töölepingus brutopalgas, kuna seadus keelab teha seda netopalgas. Töötaja pangakontole kandmisel arvestatakse maha seadusega ettenähtud maksud. Seega laekub 300-kroonisest päevapalgast töötaja kontole maksude võrra väiksem summa.
Loe lisaks originaalartiklit
Jaga lugu 
Liitu Raamatupidaja iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Raamatupidaja.ee toetajad: