Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus otsustas esmaspäeval (22.12.2008) erakorralisel istungil, et ei nõustu tööandjate hoiakuga mitte tõsta alampalka ning soovib selle jõustamist tuleva aasta 1. aprillist.
Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit on töötajaid ja tööandjaid esindavate organisatsioonidena alates 2001. aastast leppinud igal aastal kokku, kui palju tõuseb üleriigiline alampalk järgmise aasta 1. jaanuarist. 2009 on esimene aasta, mil uus aasta ei too kaasa alampalga tõusu.
“Tööandjate negatiivne sõnum enne jõule on äärmiselt halb uudis mitte ainult ametiühinguile, vaid kogu ühiskonnale,” ütles EAKL esimees Harri Taliga. “Kui arenenud riikides tehakse praegu kõik inimeste ostujõu säilitamiseks, siis meil jääb mulje, et lisaks riigile annavad ka tööandjad oma panuse majanduse täiendavasse jahutamisse.”
Mõistes rasket olukorda majanduses, tegi EAKL viimases läbirääkimiste voorus tööandjatele ettepaneku tõsta alampalk uuest aastast 4750 kroonini kuus. On ülimalt kahetsusväärne, et tööandjad lükkasid ka selle ettepaneku tagasi.
EAKL on veendunud, et alampalga tõus annaks selge ja jõulise sõnumi, et hoolimata rasketest aegadest toimib ühiskond endiselt. Seniste protsesside jätkumine hoiab inimestes turvatunnet, traditsiooni katkemine tekitab aga ärevust.
Autor: Harri Taliga
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.