Eilne Äripäev kirjutas, et kui riigi tasandil peab enamik valdkondi ennast kokku tõmbama, siis pensionäre kokkuhoiuprogrammid esialgu ei ohusta. Pensionide tõus on järgmisel aastal umbes 15 protsenti. Ent selles näilises heaolus tuleb rõhutada sõna "esialgu".
Pensionikulude kasvu katteks head lahendust ilmselt polegi. Leiame, et halbadest variantidest parim on pensioniea tõstmine.
65 aastat nii meestel kui ka naistel võiks pensioniea algus olla küll.
Pensionideks kulub iga aasta järjest suurem osa riigieelarvest, 2009. aastal umbes 22 protsenti, mis on riigi seisukohalt suurim kuluartikkel.
.....
Statistika järgi on 65-69aastaste inimeste tööhõive määr 26%, seega rohkem kui iga neljas jätkab pensionea saabudes töötamist. See võiks olla teatepulk praeguse de facto olukorra ja 65aastase pensioniea vahel. Samas tuleks aga kindlasti nn eripensionäride arvu mõistliku piirini vähendada. Muuta tuleks avaliku teenistuse seadust, millega on paljudel ametikohtadel eripension garanteeritud.
Loe lisaks o
riginaalartiklit
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.