7. augustil kiitis valitsus heaks eelnõu, mille kohaselt saab tulevikus hääletada ID-kaardi kõrval ka oma mobiiltelefoniga, samuti pikendatakse elektroonilise hääletamise perioodi. Eelnõu vastuvõtmise korral luuakse eeldused valimisaktiivsuse tõusuks.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Tiina Runthali sõnul on elektroonilise hääletamise eesmärgiks anda valijaile lisavõimalus tavapärase valimisjaoskonnas hääletamise kõrval. „Samuti tõstab elektrooniline hääletamine valimisaktiivsust ning on valijale mugav, sest hääletada saab ükskõik kus kohas olles. Ainus nõue on, et oleks ligipääs internetile,” ütles Runthal.
Mobiil-ID-ga hääletamine on üks elektroonilise hääletamise liikidest ning hääleõigus tehakse kindlaks samadel alustel kui ID-kaardiga hääletamisel. Kuna ID-kaardiga hääletamist juba võimaldatakse ja seda on ka aktiivselt kasutatud (Riigikogu 2007. a valimistel, 30 275 isikut), luuakse valijatele täiendavalt võimalus hakata hääletamisel kasutama mobiil-ID-d. Valija tuvastamiseks ja internetti sisenemiseks kasutatakse mobiiltelefoni ning sertifikaatidega SIM-kaarti, mis on täienduseks senisele ID-kaardilugejale ning ID-kaardi kasutamisele. Mobiil-ID kasutusele võtmiseks tehti turvaanalüüs, kus seda võrreldi ID-kaardi turvalisusega. Uuringu kohaselt on ID-kaart ja mobiil-ID turvalisuselt samaväärsed.
Uue eelnõuga pannakse paika ka elektroonilise valimise kestvus. „Kui kehtivate seaduste kohaselt toimub elektrooniline hääletamine kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva, siis eelnõu järgi pikeneb hääletamine kolmeteistkümnendast päevast neljanda päevani enne valimispäeva,” märkis Runthal.
„Samas kaotatakse eelhääletamine maakonna valimiskomisjonide määratud valimisjaoskondades, kuna praktikas on vajadus selle hääletamisviisi järele elektroonilise hääletamise juurutamise tõttu vähenenud,” lisas Tiina Runthal.
Selleks, et seadust saaks rakendada Euroopa Parlamendi valimisel 2009. a juunis ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 2009. a oktoobris, peaks Riigikogu seaduse vastu võtma ning see jõustuma 2008. aasta sügisel.
Lugupidamisega
Mart Siilivask__________________Avalike suhete talitusJustiitsministeerium6 208 1185 342 6784//////
[email protected]Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.