Kõik töötajad, kellega tööandja on sõlminud üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu töölepingu, tuleb haigekassas arvele võtta seitsme kalendripäeva jooksul pärast töötaja tööle või teenistusse asumist.
Kui vajalikud dokumendid jõuavad haigekassasse seitsme kalendripäeva jooksul, tekib töötajale kindlustuskaitse 14-päevase ooteaja möödumisel.
Juhul, kui tööandja esitab vajalikud dokumendid hiljem, tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kuid mitte varem kui tööle või teenistusse asumisest arvestatava 14-päevase ooteaja möödumisel. Ravikindlustuse andmekogu kanne tehakse viie kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohaselt vormistatud dokumentide jõudmist haigekassasse.
Kui tööandja esitab ravikindlustuse andmekogusse kande tegemiseks vajalikud dokumendid haigekassasse isiku kehtiva kindlustuse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.
Juhul, kui tähtajaline tööleping pikeneb või muutub tähtajatuks töölepinguks, tuleb sellest informeerida haigekassat.
Töösuhe tööandja juures lõpeb
Töö või teenistussuhte lõppemisega lõpeb ka sotsiaalmaksu maksmise kohustus lahkunud töötaja eest. Tööandja peab töösuhte lõppemisest teatama haigekassale kümne kalendripäeva jooksul alates töölepingu lõpetamisest.
Tööandja kindlustatud isikutel kehtib kindlustuskaitse veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.
Töösuhte peatumine
Kui tähtajatu töölepingu alusel sõlmitud töösuhe tööandja juures peatub ja tööandja ei maksa antud perioodi eest sotsiaalmaksu (näiteks: töötaja võtab palgata puhkust, astub tegevteenistusse, läheb lapsehoolduspuhkusele jne), tuleb tööandjal sellest haigekassale teatada kümne kalendripäeva jooksul.
Kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel töö- või teenistussuhte peatumisest, kui tööandja ei maksa peatumise aja eest sotsiaalmaksu.
Pärast peatumise lõppu tuleb sellest informeerida haigekassat. Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.
VÕLAÕIGUSLIKU LEPINGU ALUSEL TÖÖ- VÕI TEENUSTASUSID SAAVAD ISIKUD, KES POLE FIEd
Juhul, kui inimesega, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, on sõlmitud üle kolmekuulise tähtajaga või tähtajatu võlaõiguslik leping (näiteks: maaklerleping, töövõtuleping, agendileping jm) ja selle lepingu alusel makstakse talle töö- või teenustasusid iga kuu vähemalt 2700 krooni, peab sotsiaalmaksu maksja tema kohta samuti esitama haigekassale vajalikud dokumendid.
Vajalikud dokumendid tuleb haigekassale esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast lepingu jõustumist.
Võlaõigusliku lepingu alusel töötava inimese kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest arvestatava kolmekuulise ooteaja möödumisel.
Juhul, kui dokumendid esitatakse isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.
Juhul, kui tähtajaline tööleping pikeneb või muutub tähtajatuks töölepinguks, tuleb sellest informeerida haigekassat.
Töösuhe tööandja juures lõpeb
Juhul, kui tööandja lõpetab sotsiaalmaksu igakuise maksmise, peab ta sellest haigekassale teatama kümne kalendripäeva jooksul alates sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest.
Võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegeva isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel temaga lepingu sõlminud isiku sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest.
JURIIDILISE ISIKU JUHTIMIS– VÕI KONTROLLORGANI LIIKMED
Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, kellele juriidiline isik on kohustatud iga kuu maksma tasu vähemalt 2700 krooni ja maksma sellelt tasult iga kuu sotsiaalmaksu, tuleb haigekassas arvele võtta seitsme kalendripäeva jooksul pärast teenistuslepingu jõustumist.
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest arvestatava kolmekuulise ooteaja möödumisel.
Juhul, kui dokumendid esitatakse isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.
Töösuhe tööandja juures lõpeb
Juhtimis- ja kontrollorgani liikmete kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel volituste lõppemisest.
Tööandja peab teatama volituste lõppemisest haigekassale samaaegselt juhtimis- või kontrollorgani liikmeid registreerivale registrile avalduse esitamisega, kuid hiljemalt volituse lõppemise aluseks oleva otsuse vastuvõtmisest kümne kalendripäeva jooksul. Sotsiaalmaksu tähtpäevaks maksmata jätmise korral lõpeb kindlustuskaitse neljateistkümne kalendripäeva möödumisel maksetähtpäevast, kui sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei ole selleks ajaks nõuete kohaselt ja täies ulatuses täidetud
TÖÖANDJA KUI DOKUMENTIDE ESITAJA VASTUTUS
Juhul, kui tööandja on jätnud inimesele kindlustuskaitse tekitamata ja tal oleks olnud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab tööandja kindlustuskaitset taotlejale hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju.
Juhul, kui tööandja ei ole teatanud isikute kindlustuskaitse lõppemisest ja endine töötaja, juhtorgani liige või tööd teinud/teenust osutanud inimene saab ravikindlustushüvitisi, on haigekassal õigus teha ettekirjutus koos hoiatusega ning nõuda kohustuse rikkujalt sisse ravikindlustushüvitised, mida haigekassa on tasunud isiku või isikute eest, kelle kindlustuskaitse jäi õigeaegselt lõpetamata.
VAJALIKE DOKUMENTIDE ESITAMINE HAIGEKASSALE
Vajalikud dokumendid saab haigekassale edastada alljärgnevalt:
*kasutada elektroonilist andmevahetuse süsteemi, mis võimaldab töötajaid ravikindlustatuna arvele ja arvelt maha võtta ning saada jooksvalt infot oma töötajate ravikindlustatuse kohta; haigekassa kodulehelt.
*e-posti teel, saates digitaalselt allkirjastatud dokumendid haigekassa piirkondlikku osakonda;*posti teel, saates dokumendid haigekassa vabalt valitud klienditeeninduse büroosse
*kasutades kahte viimast varianti, leiate vajalikud dokumendiblanketid
INFOVAHETUS HAIGEKASSAGA
Kui tööandja on haigekassale edastanud omapoolse kontaktisiku nime ja e-kirja aadressi, edastab haigekassa tööandja soovil informatsiooni e-kirja teel.
Kõik kindlustatud inimesed, kes on internetipanga kliendid või kellel on ID-kaart, saavad internetipanga e-teenustest või kodanikuportaalist (https://portaal.riik.ee/x/kodanik/) kontrollida oma ravikindlustuse kehtivust, perearsti nime ja töövõimetushüvitiste laekumist ning esitada avalduse täiendava ravimihüvitise või Euroopa ravikindlustuskaardi saamiseks.
LIHTSUSTATUD KORRAS EESTI ISIKUKOODI SAANUD ISIKUTE ARVELE VÕTMINE TEISES EUROOPA LIIDU RIIGIS
Tööandjatele, kes soovivad arvele võtta teises Euroopa Liidu liikmesiigis elava ja tööd tegeva töötaja ning kes on saanud Eesti isikukoodi lihtsustatud korras (edaspidi LKI saanud töötaja)), siis palun pidage meeles järgmist: (v.a. elektroonilise andmevahetussüsteemi ehk x-tee kaudu!)
Kui soovite haigekassas arvele võtta kolmandate riikide kodanikke, siis pidage meeles, et nemad peavad taotlema elamis- ja vajadusel ka tööluba. Täpsemat infot elamis- ja töölubade kohta saate Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehelt http://www.mig.ee/index.php/mg/est/eestis_toeoetamine/toeoeluba
Kui soovite haigekassas võtta arvele töötaja, kes elab ja teeb tööd väljaspool Eesti territooriumi, teises Euroopa Liidu liikmesiigis ning kellele on taotletud Eesti isikukood vastavalt määrusele “Isikukoodide moodustamise, väljajagamise ja andmise kord” § 9 ülamärkega 3 ja 4 (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12862791
1) LKI saanud töötaja saab haigekassas arvele ja arvelt maha võtta ainult paberkandjal vastavalt haigekassa koduleheküljel toodud võimalustele, mis asuvad aadressil http://www.haigekassa.ee/tooandjale/
2) · Kui LKI saanud töötaja töötab rahvusvahelises transpordis kahe või enama liikmesriigi territooriumil ja elab muus riigis kui Eesti, kuid kelle tööandja on Eesti firma, siis peab tööandja taotlema töötajale Sotsiaalkindlustusametilt vormikohase tõendi E 101. Tõend E 101 kinnitab, et teises liikmesriigis töötamise ajal kehtivad töötaja suhtes Eesti sotsiaalkindlustuse õigusaktid. · Kui töötaja töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil ja elab muus riigis kui Eesti, on ta sotsiaalselt kindlustatud oma elukohariigis ja tal ei teki õigust Eesti ravikindlustusele. Tööandja asukoht ei oma tähtsust. Antud isikul peab olema elukohariigist väljastatud vormikohane tõend E101. Tõend E 101 kinnitab, et Eestis töötamise ajal kehtivad töötaja suhtes tema elukohariigi sotsiaalkindlustuse õigusaktid. 3) Kui töötaja töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil ja elab Eestis, on ta sotsiaalselt kindlustatud k.a ravikindlustatud oma elukohariigis ehk Eestis ja sel juhul peab tema tööandja taotlema talle Sotsiaalkindlustusametilt vormikohase tõendi E 101, millega kinnitatakse, et teises liikmesriigis töötamise ajal kehtivad töötaja suhtes Eesti sotsiaalkindlustuse õigusaktid.Palun vaadake tõendi E 101 taotlemise kohta täpsemat informatsiooni Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt aadressil: http://www.ensib.ee/frame_euro.html
4) Kui Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud vormikohase tõendi E 101 kehtivusajaga kauem kui 12 kuud, siis on töötajal õigus ka vormikohasele tõendile E 106. Tõend E 106 annab töötajale õiguse registreerida end elukohariigi ravikindlustussüsteemis.Palun vaadake tõendi E 106 kohta täpsemat informatsiooni haigekassa kodu-leheküljelt aadressil: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/arstiabi_val/tootaja/
5) LKI saanud töötaja, kes on Eesti Haigekassas kindlustatud, saab taotleda ka Euroopa ravikindlustuskaarti (seda ka juhul, kui ta on saanud vormikohase tõendi E 106).Palun vaadake Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemise kohta informatsiooni haigekassa koduleheküljel aadressil: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/haigekassakaart/
6) LKI saanud töötaja, kes on Eesti Haigekassas kindlustatud, saab töövõimetushüvitisi haigekassalt vastavalt Ravikindlustuse seadusele (seda ka juhul, kui ta on saanud vormikohase tõendi E 106).Palun vaadake töövõimetushüvitiste kohta täpsemat informatsiooni haigekassa koduleheküljel aadressil: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/