TLS eelnõu - Töölepingu sõlmimine alaealisega - III osa

Töölepingu sõlmimisel alaealisega säilib alaealise kaitse põhimõte sarnaselt kehtivas õiguses sätestatuga. Eelnõu keelab tööandjal sõlmida töölepingut või lubada tööle alla 15-aastast või koolikohustuslikku alaealist. Piirangust võib teha erandeid vaid seaduses toodud juhtudel, mil alaealistel lubatakse teha piiratud ulatuses ja piiratud raskusega tööd. Lubatud raskusega tööde liigid sätestab Vabariigi Valitsus määrusega. Ka alaealistele absoluutselt keelatud tööde loetelu sätestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Eelnõus loetletakse sarnaselt praegu kehtiva õigusega põhimõtted, mis välistavad alaealise tööle rakendamise.Võlaõiguslike lepingute vältimiseks (nt teatrites, reklaami alal jms) ning alaealiste kaitse tugevdamiseks toob eelnõu kehtivasse korda muudatuse, mille kohaselt laiendatakse piiratud tingimustel töötamise õigust ka seitsme- kuni kaheteistaastastele alaealistele. Eelnõu alusel on neil õigus teha tööd vaid kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal, kui töö sisuks on kohustused, mis ei nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik ennekõike lapse tahe, seejärel nii vanema kui tööinspektori nõusolek. Liigsete formaalsuste vältimiseks on eelnõus loobutud vanema nõusoleku kirjalikust vormist, s.t nõusolekuks piisab suulisest aktseptist. Tööinspektor peab oma nõusoleku andma mõistagi kirjalikult ning selle andmisel arvesse võtma lapse tegelikku tahet ja töötamise kõiki aspekte, välistades nii võimalikud riskid lapse arengule ja tervisele. Kui tööinspektoril tekib kahtlus lapse tegeliku tahte suhtes, on tal sõltumata vanema tahtest õigus kaasata otsustuse tegemisse lastekaitsetöötaja.Eelnõus on loobutud määramast valdkondi, kus koolikohustuslik alaealine tohib või ei tohi töötada. Praktika on näidanud, et selline keeld on põhjendamatult piirav. Samas lubab kehtiv õigus rakendada koolikohustuslikku alaealist tööle terveks koolivaheajaks. See võib aga tekitada olukorra, kus soovist rohkem raha teenida väsitab alaealine end kooli alguseks liialt ära ning õppimine  muutub vaevaliseks. Eelnõuga on püütud viga parandada ning sätestatud keeld, mille alusel ei või koolikohustusliku alaealise seaduslik esindaja anda alaealise töötamiseks luba rohkem kui pooleks koolivaheaja kestuseks. Mõiste koolivaheaeg hõlmab eelnõus kõiki, s.o nii kevad-, suve-,  sügis- kui ka talvevaheaegu.Lühidalt on eelnõu eesmärgiks anda koolilastele võimalus teenida taskuraha juhul, kui töö ei sega õpinguid. Seejuures peab tööandja saama nõusoleku lapselt eneselt, vanemalt ja tööinspektorilt. 7–14-aastaste lastega töölepingu sõlmimiseks nõusolekut andes peab tööinspektor lisaks kõigele muule kindlaks tegema, et töötamine ei takista hariduse omandamist.Juhul, kui tööandja sõlmib alaealisega töölepingu või lubab ta tööle, mis ei vasta eespool kirjeldatud nõuetele, on tööinspektoril õigus algatada tööandja suhtes väärteomenetlus ning kohaldada rahatrahvi samas ulatuses nagu ülal märgitud.Tähtajalise töölepingu sõlmimineKehtiv töölepinguseadus piirab tähtajalise töölepingu sõlmimise konkreetse loeteluga: teatud töö tegemine; ajutiselt ära oleva töötaja asendamine; tööde mahu ajutine suurenemine; hooajatööde tegemine; erisoodustusega töölepingu sõlmimine; seaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega ette nähtud juhud. Seega võib töölepingu tähtajalisus olla määratud konkreetse kuupäevaga, teatud kindla tulemuse saabumisega (asendatava töötaja tööle naasmine) või tulemuse saavutamisega (töö valmimine).Eelnõus on peetud vajalikuks loobuda kitsast loetelust ning anda lepingu pooltele vabadus ise otsustada, kas nad soovivad tähtajatut või tähtajalist töösuhet. Paindlikku lähenemist tähtajalise töösuhte sõlmimise regulatsioonile õigustab iseäranis selline uudne nähtus nagu projektipõhine töösuhe. Samas säilib range põhimõte, et vaidluste tekkimisel eeldatakse tähtajatu lepingu sõlmimist, kui üks pooltest ei tõenda vastupidist. Lisaks on eelnõus sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise põhimõte, mille kohaselt võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni viieks aastaks ning ainult juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest või tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. Mõjuvate põhjustena tuleb mõista asjaolusid, mis on niivõrd tähtsad, et nende puudumisel tööandja töötajat tööle ei võtaks. Eelnõu kohaselt on sellisteks põhjusteks eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine, samuti ajutiselt ära oleva töötaja asendamine. Seega ei saa eelnõu kohaselt sõlmida tähtajalist töölepingut pelgalt töömahu vähenemise tõttu, nagu seda mõned tööandjad kehtiva õiguse varjus teevad. Nõustuda võib eelnõu läbirääkimistel kõlanud arvamusega, et teatav paindlikkus tähtajaliste töösuhete regulatsioonis aitab pigem vältida kuritarvitusi ehk tööandjate soovi otsida õigusvastaseid vahendeid kas töötajate vallandamiseks või tähtajaliste töölepingute regulatsiooni meelevaldseks laiendamiseks.Eelnõu kohaselt võib tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku maksimaalselt kaks korda, kusjuures esimese lepingu lõppemise ja teise sõlmimise vaheline aeg ei tohi ületada kahte kuud. Seega, kui kahe lepingu vahele jääv aeg ületab kahte kuud, on tähtajatu  lepingu sõlmimine õigustatud. Uudsena võib tähtajalist töölepingut üks kord ka pikendada. Kehtiv õigus pikendamise küsimuses teatavasti vaikis, tekitades nii õiguses lünga ning praktikas palju segadust.