Suvepuhkuste ajal töötajate asendamine (s.h alaealine töötaja)

Määratud tähtajaga ehk tähtajaline tööleping on erandiks määramata tähtajaga ehk tähtajatu töölepingu kõrval, mistõttu on seadusandja töölepingu seaduses kehtestanud täpsed alused tähtajalise töölepingu sõlmimiseks. Sõlmitavasse lepingusse tuleb lisaks töölepingu kohustuslikele tingimustele ja andmetele märkida tähtajalise töölepingu sõlmise alus, mis antud juhul on töölepingu seaduse § 27 lg 2 p 2, s.o ajutiselt äraoleva töötaja asendamine. Samuti näevad töölepingu seaduses sätestatud töölepingu kohustuslikud tingimused ette lepingu tähtaja määramise. Juhul, kui on teada täpne kuupäev, millal asendatav töötaja tagasi tuleb, on see lepingu lõppemise tähtajaks. Kui tööandja ei tea, millal asendatav tööle tagasi tuleb, tuleks lepingusse märkida lepingu kestuseks asendatava töötaja tööle naasmine. Ehkki  seadus ei nõua asendaja töölepingus asendatava nime märkimist, teeks selle fikseerimine asendamise üheselt mõistetavaks.  

Võrdne kohtlemine 

Tähtajalise töölepingu sõlmimisel peab tööandja järgima veel ühte seadusest tulenevat kohustust. Nimelt ei tohi tööandja kohaldada töötajale, kellega on sõlmitud tähtajaline tööleping, töösuhtes ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale töötajale, kelle tööleping on sõlmitud tähtajatult, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatav objektiivsete asjaoludega, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingust. Samuti peab tööandja teavitama töötajat tähtajaliselt sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal õigeaegselt vabadest töökohtadest, arvestades töötaja kvalifikatsiooni ja kutseoskusi. 

Kuigi üldjuhul peab tööandja tähtajalise töölepingu lõppemisest töötajale sõltuvalt lepingu kestusest ette teatama, siis ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks sõlmitud töölepingu korral etteteatamist vaja ei ole. Samas peavad pooled jälgima, et kui töösuhe jätkub pärast tähtaja saabumist, muutub tähtajaline tööleping tähtajatuks töölepinguks. 

Tööülesannete jagamine teistele töötajatele  

Tööandjal on võimalus anda asendatava tööülesanded teisele töötajale, selline olukord nõuab kirjalikku poolte kokkulepet. Tööandja ja töötaja võivad nt vormistada tähtajaliselt töölepingu tingimuste muutmise, fikseerides täpselt ära asendaja uued tööülesanded, tööülesannete täitmise perioodi ja lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest.  

Kui töölepingu tingimuste muutmist ei ole ning nn asendaja teeb talle kindlaksmääratud tööajal tööandja soovil töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, siis peab tööandja palgaseaduse kohaselt tema palka suurendama või maksma talle lisatasu kokkulepitud suuruses.  

Kui töötaja teeb tööd, mida tööleping ette ei näe, ning töötaja on vabastatud selleks ajaks oma töölepingujärgsete tööülesannete täitmisest, makstakse talle selle töö eest tasu poolte kokkuleppel. 

Kui töötaja tööülesannete hulka kuulub kolleegi asendamine, on see tema töölepingu järgne tavaline tööülesanne. Sellisel juhul sisaldab kokkulepitud palk ka asendamist ja sellisele töötajale asendamise eest lisatasu ei maksta. 

Asendajaks alaealine 

Juhul kui tööandja soovib võtta asendajana tööle alaealise töötaja, peab ta järgima seadusest tulenevaid erisusi. 

Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta artikkel 7 sätestab laste ja noorte õiguse saada kaitset, mille kohaselt ei tohi laste ning noorte töö kahjustada nende tervist, moraali ega hariduse omandamist. Eesti on Sotsiaalharta ratifitseerinud 2000.a.            

Töölepingu seadus § 2¹ sätestab alaealise töötamise piirangud:tööandja ei tohi tööle võtta ega rakendada tööl alla 15-aastast või koolikohustuslikku alaealist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eesti Vabariigi haridusseaduse kohaselt on õpilane koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.   

13–14-aastastel alaealistel ja 15–16-aastastel koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha töid, kus täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Tööde loetelu, mida alaealised võivad teha, on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 172. 

Samuti on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega tööde loetelu, mida alaealised teha ei tohi. Eelkõige ei tohi alaealine töötada töödel, mis kahjustavad tema tervist ja kõlblust ning võivad mõjutada koolis käimist. Näiteks ei tohi alaealine töötada vanglas ja lahkamiskambris ega teha tööd, mis on seotud varisemisohuga, näiteks lammutustööd. 

Kui tööandjal on alaealisele sobivat tööd pakkuda, peab ta järgima seaduses ette nähtud protseduurireegleid. 13-14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks peab tööandja taotlema oma asukohajärgse tööinspektori kirjalikku nõusolekut.  

Samuti on alaealisega töölepingu sõlmimiseks nõutav tema seadusliku esindaja (vanema, eestkostja, hooldaja) kirjalik nõusolek. Kuigi seadusest tuleneb kirjaliku nõusoleku vajadus üksnes töölepingu sõlmimiseks, oleks soovitatav  küsida see nõusolek ka töölepingu tingimuste muutmisel.

Tööandja peab järgima töölepingu sõlmimisel alaealistele kehtivaid erisusi ka muudes töölepingu tingimustes:

·

        

·        

·        

·        

Juhul kui tööandja soovib asendajaks võtta praktikandi, siis reguleerib nendevahelist õigussuhet praktikaleping, milles on ära toodud poolte õigused ja kohustused. Üldjuhul on praktikad tasuta, kuid kui tööandja soovib praktikandile tehtud töö eest tasu maksta, siis on tegemist juba töölepingulise suhtega.  

Autor: Heike Härma