Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitab oma 16. jaanuari 2008. a otsuses nr 3-2-1-136-07, et tööandja peamiseks töölepingust tulenevaks kohustuseks on kindlustada töötaja lepingus kokkulepitud tööga ning maksta töö eest palka.
Tööleping on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 1 järgi töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 49 punktide 1 ja 2 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ning maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Nendest sätetest tulenevalt on tööandja peamisteks kohustusteks kindlustada töötaja lepingus kokkulepitud tööga ning maksta töö eest palka.
Tööülesannete täitmata jätmise juhtudel reguleerib palga maksmise küsimust palgaseaduse (PalS) § 18. Kui töötaja ei täida tööülesannet oma süü tõttu, makstakse talle nimetatud paragrahvi lõike 1 järgi tasu vastavalt tehtud tööle. Ajapalgalisel töötajal, kes ei tööta normeeritud tööülesannete alusel, ei vähendata ajapalgamäära tööülesande täitmata jätmise eest tingimusel, et ta on täitnud tööaja normi.
Kui tööandja ei kindlusta töötajat tööga, kohaldub PalS § 18 lõige 2, mis reguleerib töötajale tasu maksmist olukorras, kus töötaja ei saa täita tööülesandeid temast olenemata asjaoludel. Sel juhul maksab tööandja töötaja poolt väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Seega peab tööandja tagama töötajale töölepingus kokkulepitud palga maksmise ka ajal, mil ta töötajat tegelikult tööga ei kindlustanud.
Eesti Vabariigi töölepingu seadus ega palgaseadus ei kohusta töötajat nõudma tööandjalt tööd. Tööandjal oleks õigus keelduda palga maksmisest vaid juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kuid töötaja ei tulnud tööle.
Riigikohus märgib täiendavalt, et töölepingu lõppemise alused ja kord on ammendavalt sätestatud TLS 5. peatükis. TLS ei näe ette töölepingu faktilist lõppemist ilma aluseta ja lepingu lõpetamist vormistamata.
Täiendav informatsioon: partner Ilmar Straus ( [email protected] ) või jurist Merit Lind ( [email protected] ).