Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sirje Eesmaa reisielamused Kreetalt
Miks valik sel korral just Kreetale langes ja kas oli midagi konkreetset, mida sinna otsima läksid? Läksin otsima eelkõige päikest. Kreeta iseesneset oli üsna juhuslik valik. Lihsalt koht, kus varem polnud käinud, küll aga kuulnud vaimustunud reisijate õhkamisi.
Kreeka suurimal saarel on pakkuda niivõrd palju, et esmapilgul tõenäoliselt tundub, et ühest puhkuseajast ei jätku, et külastada kõiki huvitavaid kohti. Nädalaga tervele saarele ringi peale tegemiseks peaks väga korralik tempo peal olema. Palju te oma seltskonnaga läbi jõudsite sõita ja kas oli midagi, mida kindlasti meie lugejatele soovitad?
Ehkki saar tundub ju esmapilgul olevat üsnagi väike, on see ometi siiski nii suur, et nädalast jääb sellega tutvumiseks väheks, eriti, kui tahad ka sõna otseses mõttes puhata – rannas lebada ja ujuda. Nii ei jõudnud meiegi igale poole. Suurim elamus oli vast Samaria kanjon, mis on Euroopa pikim – ligi 18 km, algab 2100 meetri kõrguselt ja laskub alla mere äärde, kõige kitsamas kohas on laiust vast paar meetrit. Kanjonit saab läbida ainult jalgsi, kui just eesliga ei sõida, ning mööda kive laskuda ei ole sugugi kerge. See-eest avanevad hunnitud vaated ja lisaväärtus on rahulolu saavutatuga. Rannikult omakorda ei pääse jalgsi kuhugi, kui just mööda kuru tagasi üles ei roni, vaid tuleb laevaga sõita järgmisesse sadamasse, kust viib tee taas tsivilisatsiooni.Kindlasti tahaks nimetada Kreetast lõunasse jäävat väikest Crissi saart, millel laiust vaid pool ja pikkust paar kilomeetrit. Crissil puudub täielikult joogivesi ja püsielanikkond. Kuni paari meetri kõrguste kadakasarnaste põõsaste juured puhub tuul lagedaks ja paljandab müstliste keerdude põimingu. Võib vaid imestada, millest nad eluõudu ammutavad. Meri on aga vaat et veelgi eresinisem ja läbipaistvam kui mujal Kreekas.Unustamatu elamuse pakkusid Knossose palee ja idapoolses väikelinnas Agnios Nikolaoses asuv põhjatu Voulismeni mägijärv, kus olevat kunagi kümmelnud ka Athena ja Artemis. Eriti müstiline on järve kaldal istuda ööpimeduses.
Autor: Evelin Org
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele