Autor: Raamatupidaja.ee • 1. november 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Isikukaartide ja tööraamatute täitmise nõuded võivad peagi kaduda

Hiljuti avaldati töölepingu seaduse halduskoormuse hindamise aruanne. Selle kokkuvõttest nähtub, et tööandjatele toob töölepingu seadusest tulenevate kohustuste täitmine kaasa aastas kulu kokku 146,1 mln krooni ning Tööinspektsioonile 577 000 krooni.

Tööandjate halduskoormusest 90,2 mln krooni moodustab niisugune halduskoormus, mis tuleneb kohustustest töötajate ees. Kohustused riigi ees, peamiselt Tööinspektsiooniga kooskõlastuste näol, moodustavad 5,3 mln krooni. Ülejäänud 50,6 mln krooni on kulu tööandjatele enda tööseadusandlusega kursis hoidmiseks.

Osaliselt on kulud kindlasti ka põhjendatud, kuid mitte kõik. Tööseadusandluses on näiteks mitmeid informatsiooni formaalse kogumise, säilitamise või edastamise kohustusi, mida annaks kindlasti vähendada. Esimesena on vaatluse alla võetud tööraamatud, isikukaardid ning töösisekorraeeskirjad ja nende kooskõlastamine Tööinspektsioonis.

On selge, et tööraamatute tähtsus ei ole tänapäeval enam see, mis ta oli 10 või 20 aastat tagasi. Tööraamatu peamist funktsiooni – määrata tööstaaži – kannavad praegusel ajal Maksu- ja Tolliameti elektroonilised registrid. Ka ei takista tööraamatu puudumine enam reaalselt töölepingu sõlmimist ega tööle asumist, kuigi nõue tööraamat väljastada ja seda täita seaduses jätkuvalt kehtib. Kuna tööraamatuga seotud vaidlused moodustavad olulise osa töövaidluskomisjonide lahendatavatest vaidlustest, oleks mõistlik ajale jalgu jäänud nõuetest loobuda. Seda teed on Sotsiaalministeerium ka minemas. Päris prügikasti tööraamatuid siiski pärast nende kohustuslikkuse kaotamist visata ei saa, sest tööraamatus sisalduv info võib hiljemgi vajalik olla. Näiteks saab tööraamatu kannete järgi tõestada enne 1999. aastat omandatud tööstaaži. Samuti on tööraamatutes kirjas teave, mille järgi saab taotleda soodustingimustel vanaduspensioni. Kuigi praegu ei ole selge, millal täpselt tööraamatud oma kohustuslikkuse kaotada võiksid ning kuidas hakatakse nendes sisalduvat infot edaspidi koguma, on vähemasti ministeerium valmis tööraamatute kaotamise suunas liikuma.

Üsna sarnane on olukord ka isikukaartidega. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb isikukaarte pidada kindla vormi järgi, mis sotsiaalministri määrusega on kehtestatud. Sõltuvalt ettevõtete personaliarvestuse korraldusest või kasutatavate personaliarvestustarkvarade erinevustest võib tekkida vajadus pidada topelt personaliarvestust: üks lähtub ettevõtte vajadustest ning teine järgib kindlat, õigusaktiga määratud, vormi. Seega on ka isikukaartide puhul jõutud arvamusele, et praegusel formaalsel kujul puudub nende järele vajadus. See peaks jääma eelkõige iga ettevõtja enda otsustada, kuidas ta oma personaliarvestust korraldab.

Suurt halduskoormust kujutab ettevõtjatele ka töösisekorraeeskirja koostamine ja kooskõlastamine Tööinspektsiooniga (kokku 39,1 mln krooni aastas). Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kõigil üle viie töötajaga ettevõtetel koostada töösisekorraeeskiri, milles peab sisalduma töölepingu seaduses määratletud informatsioon, ning eeskiri tuleb kooskõlastada Tööinspektsiooniga. Siingi saaks ilmselt formaalseid nõudeid ja kooskõlastusi vähendades märkimisväärselt vähendada ressurssi, mis nõuete täitmiseks kulub. On küsitav, kas eeskirjade Tööinspektsiooniga kooskõlastamine annab tööandjale või töötajale kindlust juurde. Ehk piisaks sellest, kui näiteks tööajakorralduses ning tööohutusküsimustes oleks töötajatega kokku lepitud muul viisil. Paljudel juhtudel piisaks ilmselt sellestki, kui nõuded on töötajatele teatavaks tehtud. Arvestades, et ligikaudu 80% ettevõtetest on sellised, kus töötajaid on alla kümne ning töösuhetega seotud tegevuste formaliseeritus väiksem, aitaks ka nende puhul liigsetest nõuetest loobumine halduskoormust tublisti vähendada.

Töölepingu seadusega seotud halduskoormuse hindamise uuringuga on kõigil võimalik tutvuda Sotsiaalministeeriumi veebilehel www.sm.ee/est/pages/goproweb1540.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700