Väliskaubanduses jätkusid teises kvartalis eelmise kvartali arengud. Kaupade ja teenuste ekspordi panus majanduskasvu oli elektroonikaseadmete ning kütuse väljaveo aeglase kasvu tõttu endiselt tagasihoidlik . Ülejäänud kaupade väljavedu jätkus tugevas tempos. Teenuste ekspordi kasv aeglustus veidi, kuid püsis siiski endiselt tugev. Kaupade ja teenuste impordi kasv aeglustus oluliselt, mistõttu vähenes netoekspordi negatiivne panus majanduskasvu. Aeglustumine toimus peamiselt kaupade impordis, kaubagruppidest andsid impordi kasvu suurima panuse sõiduautod, puit ja mustmetallid.
Tegevusaladest toetas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mis andis lisandväärtuse juurdekasvust üle veerandi. Tööstuse 10-protsendilist kasvu toetasid võrdselt suurenenud sisetarbimine ning ekspordi kasv, kuigi kasvutempod alanesid veidi võrreldes eelmise kvartaliga. Enim avaldasid kasvule mõju ehitusmaterjalide ja metalltoodete tootmine, toiduainete ja jookide tootmine, puidutöötlemine, mööblitööstus ning elektrimasinate ja aparaatide tööstus.
Teenindussektori lisandväärtuse kasvutempo aeglustus teises kvartalis 7,3 protsendini. Selle taga olid nii ettevõtete käibe alanenud kasvutempo kui jätkuv palgakulude ja muude tegevuskulude tõus. Enim mõjutasid kasvu finantsvahendus, veondus, laondus ja side, sisekaubandus, ehitus ning kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus. Finantsvahenduse kasv oli endiselt kiire (23,3 protsenti) ning selle osatähtsus ulatus 4,1 protsendini kogu lisandväärtusest. Veonduse, laonduse ja side tegevusala lisandväärtus kasvas hoolimata transiidi märkimisväärsest vähenemisest 10,8 protsenti. Tõusule aitasid kaasa maanteetranspordi ettevõtete, laomajanduse ja telekommunikatsioonisektori head majandustulemused. Hulgi- ja jaekaubanduse kasv aeglustus nii baasefekti kui hulgi- ja autokaubanduse müügimahtude kasvu vähenemise tõttu teises kvartalis oluliselt.
Ehituse lisandväärtuse kasv alanes 7,7 protsendini. Selle taga oli ehitustööde mahu kasvutempo märkimisväärne vähenemine ning jätkuv ehitustegevuse kallinemine. Kinnisvara ja muu äritegevuse lisandväärtuse kasv osutus teises kvartalis marginaalseks. Vaid 0,9-protsendilise kasvu põhjusteks olid alanenud netokäibe kasvud ning jätkuv kulude kasv nii kinnisvara valdkonnas kui arvutiteeninduses ja muus äritegevuses, mis tõid kaasa tegevuse efektiivsuse kahanemise.
Majanduskasvu aeglustumise trend jätkub ka kolmandas kvartalis. Sellele viitavad tähtsamate majandusharude ning tarbijate kindlustunde indikaatorid, mis jäid juulis-augustis eelmise aasta tasemele alla.
Pressiteates on kasutatud statistikaameti, konjunktuuriinstituudi ja Eesti Panga andmeid.