Kaupmehele pihku pistetud sularaharulle või -kohvreid näeb tänapäeval rohkem maffiafilmides kui igapäevaelus.
Kolmas pensionisammas on kolinud madratsite vahelt panka ja eestlane eelistab suuremaid oste tehes ulatada kaupmehele pigem pangakaardi kui sularaha.
Seda on arvestanud ka rahandusministeeriumist kooskõlastusringile saadetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduseelnõu, mis paneb kauplejale kohustuse nende inimeste suhtes, kes tasuvad üle 200 000 krooni maksva kauba või teenuse eest sularahas.
Autor: Lelo Liive
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.