Raamatupidaja kutsestandardite ajaloost Eestis
Arenenud maailmas on raamatupidajad (accountant) arstide ja juristide kõrval ühe enimreguleeritud tegevusala esindajad.. Vannutamise ja sertifitseerimise vajaduse tingib asjaolu, et oskamatus või ebaeetilisus neis valdkondades põhjustab teenuste tarbijatele (klientidele) suuremat kahju kui muudes sfäärides.Eestis toimib riiklikult reguleeritud audiitorite sertifitseerimise ja kutseomistamise süsteem juba aastaid. Selle eesotsas seisavad Audiitorkogu ja rahandusministeerium.Raamatupidajate sertifitseerimise ja kutseomistamise süsteemile pandi algus 1997. aastal,, kui Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juurde loodi töörühm raamatupidajate kutsestandardite loomiseks. Koostöös Eesti Raamatupidajate Koguga valmis kahe aasta jooksul 1. versioon raamatupidaja I ja II kutsestandardist. 2001. aastal jõustus kutseseadus ja loodi Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus (Kutsekoda), mis hakkas koordineerima erialaliitude kaudu omistavate kutsete süsteemi ja andis seeläbi neile riikliku tunnustuse.Raamatupidaja kutsestandardid (I, II ja III) kinnitati 2002. aastal ja esimene kutseeksam nende alusel toimus 2004. a. detsembris.
Milleks üldse kutseeksamid ja sertifitseerimine?
Peab tunnistama, et selline küsimus on täiesti õigustatud ja ega sellele kohe niisama lihtne vastata polegi. Ükski õigusakt seda ei nõua ja mingeid otseseid hüvesid sellega ka ei kaasne. Eks kogu see süsteem olegi natuke tulevikku suunatud. Piisava arvu sertifitseeritud raamatupidajate korral tekib siin nii isereguleeruvaid mehhanisme kui ka võimalusi otseseks reguleerimiseks.Paljudes riikides ei ole mõeldav raamatupidamisalane karjäär ilma kutsetunnistuseta. Siiski näib mõistlikumana positiivne mõjutamine, läbi täiendavate õiguste andmise. Sümpaatsena tundub näiteks Tšehhi Vabariigis kasutatav süsteem, kus teatava tasemega raamatupidaja olemasolul ei nõuta väiksematelt ja keskmistelt ettevõtetelt enam audiitorkontrolli.Kutsetunnistus annab raamatupidajatele olulise eelise tööturul konkureerimiseks. Samuti annab see tööandjatele suurema kindluse raamatupidajate leidmisel ja/või teenusepakkuja valimisel. Sertifitseerimise kaudu saab vähendada asjatundmatute teenusepakkujate võimalusi ja seeläbi tõsta kogu elukutse mainet. Iseenda jaoks aga oleks kutseeksami tegemine vääriline väljakutse ja oma taseme tõestus.
Tase 3. „Kogenud/vanem raamatupidaja“Kogenud raamatupidaja kasutab teadmisi ja oskusi erinevate tööde tegemisel, millest suurem osa on keerulised ja ebarutiinsed. Temalt oodatakse märkimisväärset (considerable) vastutust ja iseseisvust ning teiste meekonnaliikmete kontrollimist ja juhendamist.
Tase 4. „Tipp/pea/juhtiv raamatupidaja“ Juhtiv raamatupidaja kasutab oma süvateadmisi ja -oskusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvate erialaste tööülesannete täitmisel. Selle tasemega inimeselt oodatakse olulist (substantial) vastutusvõimet ja iseseisvust. Tal tuleb vastutada meeskonna/grupi liikmete töö eest ning jaotada ressursse (allocation of resources). Eeldatakse osavõttu ettevõtte arendustegevusest.
Tase 5. „Raamatupidamisekspert“ Raamatupidamisekspert arendab raamatupidamise süsteeme ja teooriat.Nendest 1. ja 5. taseme eksameid esialgu ei kavandata, kuid tasemed nähakse siiski ette. 2. tase ei eelda eelnevat töökogemust, küll aga laialdasi teoreetilisi teadmisi raamatupidamisest ja sellega seonduvast. Mõeldud on see nii koolilõpetajatele kui ka väheste kogemustega raamatupidajatele. 3. tase eeldab põhjalikke teadmisi finantsraamatupidamisest, sellega seonduvatest sfääridest aga niivõrd, et raamatupidamise aruanded iseseisvalt kõikide reeglite kohaselt kokku panna. Siia alla peaks mahtuma valdav enamus meie suurte kogemustega raamatupidajatest. 4. taseme teadmised peaks aga vastama täielikult rahvusvahelistele nõudmistele ja olema vähemalt samaväärsed audiitoritega, st lisaks finantsarvestusele eeldatakse ka kuluarvestuse, finantsanalüüsi, rahanduse, eelarvestamise jmt head tundmist.Rahvusvahelise (ingliskeelse) terminoloogia järgi võiks mõistet „accountant“ kasutada siiski alles IV tasemest alates. I-III taseme puhul oleks õigem kasutada mõistet „book-keeper“.
Kokkuvõtteks
Nagu kogu raamatupidamine on ka sertifitseerimine muutuste lainel. Alates 2008. aastast hakatakse kutsete omistamisel hindama teadmiste kõrval ka tegelikke oskusi. Eksamid muutuvad mahukamaks ja aeganõudvamateks. Uusi põhimõtteid väljatöötava töörühma seisukoht on aga, et seni eksamid sooritanute kvalifikatsioonid jäävad kehtima ja kantakse üle uude süsteemi nii, et nad ei kaotaks, vaid pigem võidaks. 2007. aasta kutseeksamid toimuvad veel vanade programmide alusel. Lugupeetud raamatupidajad, kasutage juhust ja omandage riiklikult tunnustatud kvalifikatsioon lihtsamal viisil!Info kutseeksamite kohta Raamatupidajate Kogu kodulehel www.erk.ee, täpsemalthttp://www.erk.ee/sisu.php?nid=12&pid=28&ppid=57.
Autor: Margus Tinits

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele