Autor: Raamatupidaja.ee • 25. aprill 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Vihastasin ja sõin šokolaadi”

Eesti Diabeedikeskuse ruumides Tallinnas, Sütiste tee 17 avati Eesti esimene kaalukabinet. See on ainus omataoline koht, kus on võimalik teha individuaalset kaaluanalaüüsi, määrata bioelektrilisel meetodil rasva ja lihasmassi ning saada sellele vastavalt edasisi juhiseid meedikutelt. Patsiente nõustab meeskond: arst (endokrinoloog), toitumisspetsialist, dieediõde jne.

Kaalu-uuringul hindab arst patsiendi tervislikku seisundit, võimaliku ülekaalu põhjuseid ja määratleb ülekaalu ravistrateegia. Määratakse vajalikud uuringud ja analüüsid. Toitumisspetsialist ja dieediõde jagavad nõuandeid, siia kuulub ka kaalumine ning kehaproportsioonide mõõtmine.

Lisaks analüüsitakse patsiendi menüüd ja jagatakse soovitusi füüsilise aktiivsuse tõstmiseks. Spetsialistide jälgimisel on võimalik kasutusele võtta dieedipäevik. Kaalukabinetis jagatavad soovitused aitavad patsienti suunata eesti teadlaste väljatöötatud õigete toitumusharjumuste juurde. Uuring aitab määrata ka inimese füsioloogilist vanust.

Lähipäevil avatakse sarnane kabinet ka perearstikeskuses Sinu Arst ning Tartus Esmedi meditsiinikeskuses, edaspidi ka teistes Eesti suuremates keskustes. Kaalukabinet lähtub oma tegevuses Eestis kehtivatest toitumissoovitustest.

Regulaarne nõustamine

Regulaarsed konsultatsioonid oma perearstiga on hea võimalus vältida ülekaalulisust. Kaalukabineti avamise üks põhjus on, et eestlased ei teadvusta ülekaalulisust kui terviseriski ega pöördu probleemi tekkimisel oma perearsti poole. Sageli pöördutakse arstide poole alles ülekaalulisusest tingitud haiguste ilmnemisel — ravitakse tagajärgi, mitte põhjuseid.

Ülekaalulised pöörduvad kaalukabinetti sageli mitme põhjusega. Neist esimene on väljanägemine või äkilised muutused kehas. Järsk kaalutõus võib teada anda ka diabeedi algusest. Sageli on selle murega seotud inimesed abi otsinud, kuid ei ole kusagilt saanud — nad on läbi teinud kaalujälgimised, dieedid, paastud.

Paraku on nende tegevuse lõpptulemus ikka, et -5 kg tähendab mõne aja pärast +10 kg, -10kg +20 kg ning inimesel ei ole teada tema kaalutõusu põhjus. “See on üsna tüüpiline kaaluajalugu,” tunnistab kaalukabineti endokrinoloog Marju Past.

Kaalukabineti idee ei olnudki algselt kaalukabinet, väidavad idee autorid Eesti Diabeedikeskusest. Eesmärk oli nõustada diabeedihaigeid, kelle seas on kasvav hulk nn omandatud diabeedi ehk II diabeedirühma patsiente. Samas kulges kabinetti pöördujate arv jätkuvas tõusujoones ja oli selge, et nende abivajajatega tuli endokrinoloogidel tegelema hakata.

“Uurisime nende inimeste elulugu, võtsime analüüsid, et teada saada, kas kaalutõusul võib olla haiguslikku põhjust. Paljudel juhtudel on tegu haiguste või ravimitega, mis soodustavad kaalutõusu,” kõneleb Marju Past.

Vihaga šokolaadi

Kaalukabinetti pöördujate arv on kasvanud 100 inimeseni aastas, nende sekka ei loeta endokrinoloogilisi patsiente e suhkruhaigeid. “Hakkasime nendega tõsisemalt tegelema. Võtsime malli Põhjamaadest, analüüsisime nende inimeste sööke, nemad kirjutasid üles oma nö emotsionaalse söögipäeviku.

Ilmnes, et ülesöömine on sageli seotud emotsioonidega. Vihastasin, ja sõin šokolaadi, sellepärast, et oli raske päev ja ei jõudnud midagi teha, oli tüüpiline põhjendus ülesöömisele. Siit ilmnes, et söömine on seotud päevapingete, stressi ja emotsioonidega,” võtab Marju Past tüüpilise ülekaaluloo kokku.

Tagasi normaalse elu ja toitumise juurde

Dr Marju Past: “Teeme inimesele individuaalse analüüsi, kasutame programmi, mille põhjal saame ära määrata vajalikud valgud, süsivesikud jm toitained, võttes aluseks eesti teadlaste normväärtused.

Inimese viimine tagasi normaalse elu ja toitumise juurde, sh ka toitumisharjumuste muutumine tähendab eelkõige oskust valida. Sellesse retsepti käib ka füüsiline koormus. Tulemuseks kaalulangus.

Kui eesmärk saavutatud, võtame ette nn säilitusprogammi. Paljud tõdevad, et langetatud kaalu säilitamiseks on tuge vaja, sest üksi jäädakse sageli hätta ja alla saadud kilod kipuvad tagasi tiksuma.”

Kaalukabineti suurim väärtus on, et uuring ei toimu ühekordselt, vaid sinna saab tagasi pöörduda pidevalt ja regulaarselt. Ühe patsiendi nõustamiseks läheb tund, keskmiselt käivad patsiendid kabinetis kord kuus. Nõustamine jätkub ka peale soovkaalu saavutamist.

Kõige ohtlikum kõhurasvumine

Inimene võib olla nn suure kondiga, pirnikujuline, tugevate reitega, kuid kõige ohtlikum on nö õunakujuline keha, sh kõhurasvumine. Just kõhupiirkonda kogunev rasv on tervisele kõige ohtlikum. See rasvkude on teise koostisega, hormonaalselt aktiivne ja toodab põletikufaktoreid.

Talje ümbermõõdud, millal haiguste risk suureneb, on naistel üle 88 cm ja meestel üle 102.

Kaalurisk ja eluiga

Ekslikult arvatakse, et kaalurisk algab sellest, kui nr 40 rõivad (naistel) selga ei lähe. Paraku, just kehakaaluga on seotud eluiga, mis on paljus enda teha. Risk algabki sellest, kui kaalu on liiga palju ja kui rasv on kogunenud just kõhuõõnde.

Kaalu jälgimisega saab iga inimene ette võtta heateo nii iseenda kui inimkonna heaks. 10% kaalulangetamisega väheneb üldsuremus kuni 20%. Suremus rasvkoest tingitud haiguste tõttu on kuni 40%.

Kaalukabineti eesmärk pole soovitada dieete, mis kestaksid nädala või kuu. “Seda ei saa võtta kui järjekordset imedieeti. Me tahame muuta inimese toitumisharjumusi, et ta elaks paremini,” väidab Marju Past. “Tööd tuleb teha nii inimesel endal, kui ka kogu nõustamismeeskonnal. Sa pead olema ise peremees selle üle, et teha õigeid valikuid, mida sööd. Õpetame, kuidas neid valikuid teha. Pungil külmkapp pole sinu valikute peremees.”

Ülekaalulised õpilased

Tõus on märgatav kolme aasta lõikes just III ja V klassi õpilaste seas. 2006.a jooksul tehtud profülaktilistel läbivaatustel mõõdeti ülekaalulisus ligi 6000 õpilasel. Seega on Eestis ligi 200 klassitäit lapsi, kellel suure tõenäosusega tekivad täiskasvanueas terviseprobleemid.

Fakte ja soovitusi

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700