Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Digitaalse allkirja kõrvale on tulemas digitaalne tempel
Digitaalset templit saaksid anda nii ettevõtted, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, füüsilisest isikust ettevõtjad kui avalik-õigusliku ameti kandjad. Tempel kinnitaks, et elektrooniliselt teele läinud dokumendid või muu info pärineb tõepoolest antud firmast või asutusest. Digitaalne tempel asendab elektrooniliste dokumentide puhul tavalist templit, pitsatit või pitserit.
Kui digitaalse templi lisab dokumendile konkreetne isik, saab adressaat templi kontrollimisel veenduda, kas tal on ettevõtte või asutuse esindamiseks volitused. Templi uus väärtus seisnebki selles, et kui praegu kinnitab mõne firma esindaja dokumendi oma isikliku digitaalse allkirjaga, siis see tema volitusi ei tõenda. Seeläbi muudab digitaalne tempel elektroonilise asjaajamise turvalisemaks ja usaldusväärsemaks.
Templi omandmiseks tuleb asutusel taotleda sertifikaati Eesti riiklikus sertifitseerimise registris registreeritud sertifitseerimisteenuse osutajalt. Taotlemisel tuleb esitada ka templi tembelduspõhimõtted ehk templi kasutamise viisid ja eesmärk, templi andmise õigusega isikud jne. Tembeldatud dokumendi saaja saab hiljem nende alusel kontrollida, kas templit on kasutatud õigesti.
Digitaalset templit saab anda nii volitatud füüsiline isik kui ka automaatselt. Templiga saaks automaatselt kinnitada näiteks väljavõtteid andmebaasidest, registritest jms.
Digitaalset templit võib kasutada väga erinevates valdkondades. Näiteks saavad krediidiasutused kinnitada kontoväljavõtet või maksekorraldusi internetipangas, e-arveid, erinevaid tõendeid ja ka tavalisi e-kirju, tõstmaks e-postiga saadetava teate usaldusväärsust. Eesti suuremad pangad kasutavad digitaalset templit juba praegu.
Väga lai on digitempli kasutusala haldusmenetluses. See lihtsustaks ja laiendaks kohtute, notariaadi, kriminaalhoolekandjate, kohtutäiturite, pankrotihaldurite, arhiivide ja registrite elektroonilist asjaajamist. Samuti saab mõned praegu vaid paberil käivad toimingud – näiteks ärakirjade kinnitamine kohtutes – esmakordselt elektrooniliseks muuta.
Mille jaoks täpselt ja kuidas kasutatakse mingis asutuses digitaalset templit, kirjeldatakse selle tembelduspõhimõtetes. Asutusel võib olla mitmeid erineva õigusliku jõu ja tähendusega digitaalseid templeid. Seejuures saab tembeldatud dokumendi adressaat kontrollida, kas templit kasutati sihipäraselt ja volitatud isiku poolt.
Kokkuvõtlikult on digitaalne tempel juriidilise isiku poolt antav digitaalne kinnitus, mille andmise kord ja tõestusväärtus on reguleeritud seadusega, sertifitseerimisteenuse osutaja sertifitseerimispõhimõtetega ja templi andja tembelduspõhimõtetega. Tehnoloogiliselt on digitaalne tempel juriidilise isiku digitaalallkiri, tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida templi andja kasutab, et tõendada oma seost digitaalse dokumendiga ja selle autentsust ning terviklust.
Praegune digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile, loob võimaluse digitaalne tempel laiemalt kasutusse võtta. Notariaadi, kohtute jms haldusasutuste puhul tuleb veel täpsemad kasutuse viisid paika panna teistes seadustes ja määrustikes.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele