Inflatsioon püsis ka jaanuaris kõrgemal kui 5 protsenti

Kõrge inflatsiooni taga on ühelt poolt üsna levinud erinevate hinnatõusude ajastamine aasta algusesse ning teiselt poolt jõulisest majanduskasvust ning tööpuuduse märgatavast vähenemisest tingitud palgakasvu kiirenemine. Palkade tõusuga kaasneb ettevõtete kulusurvete suurenemine, mis väljendub kokkuvõttes kaupade ja teenuste hindades. Tugev sissetulekute kasv on koos laenamisaktiivsuse tõusuga tekitanud tarbimisbuumi ning hinnatõusudele ei pöörata selles kontekstis enam nii suurt tähelepanu kui varasematel aastatel.

Jaanuarikuu hinnaarenguid mõjutasid kõige enam toidu, eluaseme, vaba aja teenuste ja tervishoiu kallinemine. Tõusid mitmete toiduainete hinnad, peegeldades hinnatõusu ajastamist aasta algusesse. Korrigeeriti ka riiklikult muudetavaid eluasemeteenuste hindu, näiteks kerkisid vee ja kanalisatsiooniteenustega seotud hinnad. Tervishoiu hinnatõusude taga oli mitmete ravimite ja meditsiini¬seadmete käibemaksu tõstmine 18 protsendi peale. Toornafta soodsate maailmaturuhindade tõttu olid mootorikütuste hinnad 5 protsendi võrra odavamad kui aasta tagasi. Kui möödunud aasta teisel poolel võimaldas mootorikütuste odavnemine nõudluspoolsetest teguritest tingitud tarbijahindade tõusu tasakaalustada, siis viimased arengud näitavad, et nõudluspoolsed hinnasurved jäävad domineerima.

Kuises arvestuses ulatus inflatsioon valdavalt eluasemeteenuste, toiduainete ja vaba aja teenuste kallinemise tõttu 0,9 protsendini. Lisaks aasta algusele omasele riietuse ja jalatsite odavnemisele langesid mootorikütuste ning majutuse hinnad.

Inflatsioonikriteeriumi hindamise aluseks olev 12 kuu keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) kiirenes jaanuaris 4,5 protsendini, mis ületab hinnanguliselt 1,6 protsendipunkti võrra kolme madalaima inflatsiooniga EL liikmesriigi põhjal arvutatud inflatsioonikriteeriumi referentsväärtust.

Võib arvata, et jaanuarikuule omaste arengute jätkumine tähendab käesolevaks aastaks prognoositust mõnevõrra kõrgemat inflatsiooni.

Lisainfo:

Kristjan Pungas

RahandusministeeriumMajandusanalüüsi osakondtel 6113 284e-post [email protected]