Riigikogu võttis vastu üleliigse laovaru tasu seaduse muudatused

Ehkki Riigikohus heitis oma lahendis peamiselt ette ÜLTS-ga kehtestatud nn 1,2 kordaja mehaanilist kohaldamist ülekandevaru arvestamisel, ei ole muudatustes otseselt kordajat ja selle kohaldamise korda muudetud. Muudatusettepaneku seletuskirja kohaselt on järgitud Austria vastava õigusakti sätted, sh nimetatud kordaja osas. Küll aga võetakse ÜLTS-i muudatuste kohaselt erinevalt senikehtinud metoodikast arvesse mitte üksnes käitleja laoseisu enne 1. maid 2004. a, vaid ka sellele järgnevatel aastatel. Muudatuse mõte on eristada nn spekulatsiooni eesmärgil kogutud varud neist varudest, mida ettevõte kogus seoses tootmis-, töötlemis- või müügimahu kasvuga.

Muudatussätete kohaselt tuleb ettevõtetel laovaru mittekäsitlemiseks üleliigse laovaruna ning seega tasu maksmise vältimiseks esitada Põllumajandusministeeriumile hilisemate laovarude ning tootmis- ja müügitulemuste täiendatud aruanded 1. märtsiks 2007. a. Ministeerium peab deklaratsioonid vaatama läbi 30. märtsiks 2007. a ja tegema selleks ajaks üleliigse laovaru määramise otsuse, mille põhjal omakorda saab määrata üleliigse laovaru tasu Maksu- ja Tolliamet. Sellega soovitakse tähtaegselt täita Euroopa Liidu poolt üleliigse laovaru tasu määramiseks kehtestatud tähtaega, milleks on 30. aprill 2007. a. Läbi vaadatakse aga üksnes nende ettevõtjate täiendavad deklaratsioonid, kes on ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramise otsused kohtus vaidlustanud ja kelle suhtes ei olnud Riigikohtu otsuse tegemise ajaks (st 5. oktoobriks 2006. a) jõustunud kohtulahendit. Seega toimitakse analoogselt Riigikohtu nn maksuintresside kehtetuks tunnistamise lahendi järgselt, mil maksuhalduri poolt tühistati üksnes nende maksumaksjate põhiseadusvastaseks tunnistatud intressid, kes olid intressinõude tähtaegselt vaidlustanud, seevastu maksumaksjad, kes ei asunud riigiga vaidlema, pidid põhiseadusvastased intressid siiski tasuma.

ÜLTS-i muudatustega on seega muudetud ülekandevaru arvestamise metoodikat, mistõttu on tõenäoline, et uute kohtuvaidluste tulemusel tuleb Riigikohtul hakata uuesti hindama küsimust, kas ÜLTS-i muudetud metoodika on kooskõlas ettevõtjate õiguspärase ootuse printsiibiga, kuna Riigikohtu hinnangul võeti ÜLTS vastu hilinemisega ja jõustus kiirustades. Samuti jäi Riigikohtul hindamata küsimus, kas ÜLTS on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning kas konkreetsel juhul on üleliigse laovaru tasu määratud õigesti.

Täiendav informatsioon: Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid partner Priit Lätt ([email protected]) või maksujurist Rainer Eidemiller ([email protected]).