- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhatuse liikme tasu maksmise äriõiguslik regulatsioon
Äriseadustik näeb ette, et tasu makstakse juhatuse liikmele kui füüsilisele isikule. Kui tegelikkuses makstakse tasu tema firmale, on võimalik sõltuvalt tehingu konkreetsetest asjaoludest sellist tasu maksmist käsitleda varjatud tehinguna. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 84 lõike 2 järgi lähtutakse varjatud tehingu puhul tegelikust tehingust. Nimetatud säte on maksuhaldurile täiendavaks argumendiks, nõudes tehingu maksustamist vastavalt juhatuse liikme tasu maksustamise alustele. Teeseldud tehinguks tunnistamise risk suureneb, kui juhatuse liikme omanduses olev äriühing kolmandatele isikutele teenuseid ei osuta või kui tegelikkuses on juhtimisteenuse osutajaks ainult juhatuse liige ise.
Ka siis, kui juhatuse liikmele kuuluv firma osutab juhtimisteenust teistele klientidele, võib tekkida küsimus võimalikust varjatud tehingust. Näiteks juhtumil, kui juhatuse liikmele kuuluvas firmas ongi ainukeseks juhtimisteenuse osutajaks juhatuse liige ise. Sisuliselt tuleks eristada ka juhtimisnõustamist kui teenust ja juhatuse liikmelisusest tulenevat firma igapäevase tegevuse juhtimist. Juhtimisnõustamise teenus ja juhatuse liikmena äriühingu juhtimine võivad oma sisult olla väga erineva ulatusega. Oluline on sisuliselt hinnata, mille eest tasu makstakse.
Kui äriühing maksab tasu juhtimisteenuse eest juhatuse liikmele kuuluvale firmale, mida esindab seesama juhatuse liige, tuleks tähelepanu pöörata ka TsÜS § 131 lõikes 1 sätestatule, mille kohaselt eeldatakse, et kui juhatuse liige tegutses ühtlasi teise poole esindajana, eeldatakse huvide konflikti. Juhatuse liikme seisukohalt peaks ta juhul, kui äriühing tellib teenuse äriühingult, mida ta ise esindab, teavitama enne teenuse tellimist sellest äriühingu pädevat organit. Vastasel korral võib teenust telliv äriühing hiljem tühistada juhatuse liikme firmaga tehtud tehingu.
Autor: Mare Kingo
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.
Enimloetud
Viimased uudised
Loe ka Bigbanki peaökonomist
Raul Eametsa kommentaari
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele