22. märts 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Temaatika varieerub alates linnutornide renoveerimisest keskkonnaohtlike jääkreostuse objektide likvideerimiseni ning teraviljajäätmete põletamise katlamaja ehitamisest reoveekäitlemise süsteemide rajamiseni.

Minimaalset ega maksimaalset taotletavat summat ei ole määratud. Toetusi on saadud paarikümnest tuhandest kümnete miljoniteni.

KIK-i keskkonnaprogramm jaguneb alaprogrammideks:

jäätmekäitlus (tavajäätmete käitlemine, ohtlike jäätmete käitlemine, prügilate sulgemine) veekaitse (reoveekäitlus, joogiveekäitlus, jääkreostus, mittetehnilised tööd) keskkonnakorraldus (välisõhukaitse) keskkonnateadlikkus (keskkonnasõbralik käitumine, säästlikud tarbimisharjumused, keskkonnaharidus ja elusloodus õpiprotsessis, jäätmekäitlus, Natura 2000 teavitus, maakondlik alamprogramm) looduskaitse (liikide kaitse korraldamine, kaitsealade hooldus, pargid ja üksikobjektid, inventuurid ja ekspertiisid, ehitused, LIFE programm) metsandus (metsandus, jahindus) kalandus (kalandusalased teadusuuringud, kalavarude taastootmine, kalandusalased arendusprojektid, kalavarude kaitse ja kontroll) maakondlik programm.

Toetust saavad taotleda nii kohalikud omavalitsused kui ettevõtjad ja keskkonnakaitsega tegelevad riigiasutused. Mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad olla taotlejaks, kui nende põhikiri näeb ette loodus- või keskkonnakaitselist tegevust.

Finantseerimine:

Omavalitsustel peab omafinantseerimine olema vähemalt 10% KIK-i finantseeritava projekti maksumusest. Eraettevõtete omafinantseeringu nõue on samuti 10% kui taotletav summa jääb alla 100 000 euro. Kui see on suurem, tuleb endal panustada juba 50%. Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel on soovitatav omafinantseering 10%, mis on eeliseks taotluse hindamisel.

Kulutusi võib (omal riskil) omafinantseerimise osas hakata tegema peale projekti esitamist KIK-i. Taotletava summa ulatuses alles peale positiivset vastust projektile.

Projekte saab KIK-le esitada kolm korda aastas. Lähim tähtaeg on juba 15. märtsil, järgmised 15. juulil ja 1. novembril.

Projektitaotluse koostamise KIK-i keskkonnaprogrammi teeb töömahukaks arvukate lisadokumentide nõue. Sõltuvalt alaprogrammist tuleb esitada lisaks taotlusele ja eelarvele tasuvusuuringud, objekti joonised, analüüsid jm näitajad, ehituslikud eelprojektid, hinnapakkumised, arengukavade väljavõtted jms.

Projektid esitatakse küll eesti keeles, kuid väga hoolega tuleb jälgida juhendeid (kriteeriumid, abikõlblikud kulud, finantseerimise kord jms).

Lähem info konkursist ning konsultatsioonifirma kaasamise kohta leiate aadressilt www.projektid.ee/kik.

***

Keskkonnatemaatikat toetatakse veel mitmetest allikatest, millest teeme juba juttu järgmistes artiklites:

Keskkonnainvesteeringute Keskuse meede 4.2. „Keskkonna-infrastruktuur” (veekaitse, taastuvenergeetika, jäätmekäitlus, bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus) www.projektid.ee/uudised..

Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanism (saaste vähendamine, taastuvenergia edendamine, säästev areng) www.projektid.ee/norra

Keskkonnasõbralikku mõtlemist soovides,

Markus Alfred Kõiv

Projektiekspert OÜtel. 626 3236www.projektid.ee

Autor on Projektiekspert OÜ juhataja ning Tallinna Ülikooli projektijuhtimise lisaeriala aine Projektide rahastamine lektor. Projekte on ise koostanud alates 1997. aastast.

Projektiekspert OÜ on 2002.a. asutatud Eesti kapitalil põhinev firma, kelle põhiteenus on projektide koostamine toetuste taotlemiseks fondidelt. Lisaväärtusena pakume abi sildfinantseerimise leidmisel (näiteks nõutava omapanuse katmiseks).Raamatupidaja.ee koostööpartnerina pakume Klubi liikmetele 10% soodustust projektitaotluste koostamisel.

Kas minu projektiidee saaks eurotoetust? Testi www.projektid.ee/idee .

Autor: Markus Alfred Kõiv