Jaga lugu:

RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes

RTJ 2 NÕUDED INFORMATSIOONI ESITUSVIISILE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDES

<strong >SISUKORD</strong>
<strong >paragrahvid</strong>
<strong >BILANSS</strong> <strong >10–18</strong>
<strong >EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED</strong> <strong >1–3</strong>
<strong >JÕUSTUMINE</strong> <strong >47</strong>
<strong >KASUMIARUANNE</strong> <strong >19–27</strong>
<strong >LISA 1 – BILANSIKIRJETE SELGITUS</strong> 0
<strong >LISA 2 – KASUMIARUANDE KIRJETE SELGITUS</strong> 0
<strong >LISA 3 – NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil)</strong> 0
<strong >LISA 4 – NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE</strong> 0
<strong >LISAD</strong> <strong >40–46</strong>
<strong >MÕISTED</strong> <strong >5</strong>
1 - 10...11 - 20...21 - 27

EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED

1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 2 «Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes» eesmärgiks on sätestada reeglid finantsinformatsiooni esitamise viisi kohta Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

2. Juhend RTJ 2 lähtub rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest IAS 1 «Finantsaruannete esitus» («Presentation of Financial Statements»), IAS 7 «Rahavoogude aruanded» («Cash Flow Statements») ja IAS 24 «Seotud osapoolte avalikustamine» («Related Party Disclosures»). Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele IAS-i paragrahvidele, millel juhendi nõuded tuginevad. RTJ 2 võrdlus rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega on toodud paragrahvides 48–51. Valdkondades, kus RTJ 2 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud mõnes IFRS-s, on soovitatav lähtuda vastavas IFRS-s kirjeldatud arvestuspõhimõttest.

3. Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil.

RAKENDUSALA

4. Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 2 «Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes» tuleb rakendada kõigi Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavate raamatupidamise aastaaruannete vormistamisel.

MÕISTED

5. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas, Eesti raamatupidamise seadusega kooskõlas olevas tähenduses:

Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).

Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).

Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid).

Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED

6. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ja lisadest (IAS 1p7).

7. Käesolev juhend sätestab üldnõuded põhiaruannete esitusviisile ja lisades avalikustatava informatsiooni ulatusele. Muud Raamatupidamise Toimkonna juhendid sätestavad täiendavaid nõudeid lisades avalikustatava spetsiifilise informatsiooni suhtes.

8. Raamatupidamise aastaaruanne peab olema selgelt eristatud muust samas dokumendis (näiteks majandusaasta aruandes) esitatud informatsioonist. Raamatupidamise aastaaruandes peab olema selgelt välja toodud aruandeperiood, mille kohta see on koostatud (IAS 1p46).

9. Raamatupidamise aastaaruanded koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, tuues välja arvnäitajate puhul kasutatud täpsusaste (näiteks tuhandetes vääringu ühikutes) (IAS 21p4; IAS 1p46).

BILANSS

Üldreeglid

10. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud paragrahvis 12 nimetatud raamatupidamiskohustuslased) peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult.

11. Käesoleva juhendi lisas 1 on toodud tabel bilansiridade selgitusega, mis sisaldab ühtlasi ülevaadet erinevate bilansis kajastavate objektide arvestuspõhimõtete kohta ning viiteid teistele Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust.

Spetsiifilised bilansiskeemid

12. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi.

13. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansiskeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest.

Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine

14. Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks.

15. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansiskeemi valikul (vt paragrahvid 12–13) võib raamatupidamiskohustuslane pidada otstarbekaks mitte klassifitseerida oma varasid ja kohustusi lühi- ja pikaajalisteks (näiteks finantsasutuste puhul, kus rahvusvahelise praktika kohaselt sellist jaotust bilansis ei toimu). Sellisel juhul on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kajastama bilansis oma varasid ja kohustusi nende likviidsuse järjekorras (IAS 1p53).

16. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; näit varud); ja varasid, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (näit finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul).

(a)

(b)

(c)

Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana (IAS 1p57).

17. Lühiajalise kohustusena kajastatakse kohustust, kui see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul; või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast.

(a)

(b)

Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena (IAS 1p60).

Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas)

18. Varasid ja kohustusi ei saldeerita omavahel bilansis, välja arvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuse tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab (IAS 1p33; 32p33; 12p71).

Näide 1.
Ettevõte kavatseb teise osapoolega eksisteerivad nõuded ja kohustused tasaarveldada ning on tõenäoline, et teine osapool sellega ka nõustub. Bilansipäevaks ei olnud vastavat tasaarvelduslepingut siiski veel sõlmitud.
Ettevõte on sõlminud teise osapoolega lepingu, mille alusel omavahelisi nõudeid ja kohustusi jooksvalt ei tasuta, vaid need tasaarveldatakse üks kord aastas.
Kuna ettevõttel puudus bilansipäeval juriidiline alus nõuete ja kohustuste tasaarveldamiseks, ei tohi neid bilansis kajastada netosummas.
Lähtudes ülalnimetatud lepingust, kajastab ettevõte teise osapoolega tekkinud nõudeid ja kohustusi bilansis netosummana.
Näide 2.

KASUMIARUANNE

Üldreeglid

19. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud paragrahvis 24 nimetatud raamatupidamiskohustuslased) peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades.

20. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (näit materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist.

21. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (näit müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (näit tööjõukulud) tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeemi 2 alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeemi 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad.

22. Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajatele parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkonnas. Üleminekul ühelt kasumiaruande skeemilt teisele tuleb tagasiulatuvalt (vastavalt uuele esitusviisile) korrigeerida ka eelmise perioodi võrreldavaid andmeid.

23. Käesoleva juhendi lisas 2 on toodud tabel kasumiaruande kirjete üldiste selgitustega. Kasumiaruande kirjete täpne koostis sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast ja selles väljakujunenud rahvusvahelisest praktikast. Iga raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjas detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning järgima järjepidevalt sama liigendust.

Spetsiifilised kasumiaruande skeemid

24. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest erinevat kasumiaruande skeemi.

25. Raamatupidamise seaduse lisas 2 kirjeldatust erineva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest.

Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas)

26. Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasumiaruandes, välja arvatud juhul, kui tulud ja kulud on tekkinud ühest ja samast või suurest hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole eraldivõetuna olulised (IAS 1p34).

27. Üldjuhul kajastatakse tulud ja kulud kasumiaruandes eraldi, neid omavahel saldeerimata. Teatud juhtudel on kajastamine netosummana siiski õigustatud, kuna see annab tõepärasemalt edasi tehingute sisu. Alljärgnevalt on toodud näiteid olukordadest, mil tehingust tekkinud tulu saldeeritakse vastava kuluga ning kajastatakse kasumiaruandes netosummana (IAS 1p36,37):

(a) Kasumeid/kahjumeid põhivara müügist kajastatakse netosummana (põhivara müügist saadud tulu miinus müüdud vara bilansiline maksumus);(b) Rentniku rendikulu saldeeritakse kasumiaruandes sama pinna allrendist saadud rendituluga;(c) Kasumeid/kahjumeid valuutakursimuutustest kajastatakse kasumiaruandes netosummana;(d) Kohtuprotsessi tagajärjel tekkinud kulud saldeeritakse kasumiaruandes sama protsessi tulemusel tekkinud tuludega (näit kompensatsioon kolmandalt osapoolelt);(e) Kasumeid/kahjumeid kapitalisosaluse meetodi rakendamisest kajastatakse kasumiaruandes netosummana;(f) Kasumeid/kahjumeid finantsinvesteeringute müügist kajastatakse kasumiaruandes netosummana.

RAHAVOOGUDE ARUANNE

28. Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.

29. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Käesoleva juhendi lisas 3 on esitatud kaudmeetodil koostatud rahavoogude aruande näidis.

30. Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides) (IAS 7p6–7).

Rahavood äritegevusest

31. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit (IAS 7p18).

32. Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad, nagu näiteks (IAS 7p18(a), 7p14):

(a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha;(b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha;(c) makstud palgad;(d) makstud tulumaks;(e) makstud intressid1 (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all; IAS 7p33).

33. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit (IAS 7p18(b), 7p20):1 Rahavoogude aruandes kajastatavad makstud intressid sisaldavad ka neid intresse, mida kapitaliseeritakse varade soetusmaksumuses vastavalt juhendile RTJ 5 (IAS 7p32).

(a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon; eraldise moodustamine);(b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; ja(c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (näiteks kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist).

Rahavood investeerimistegevusest

34. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (IAS 7p21). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (ostmisel tehtud väljamaksed tuleb näidata eraldi müügil laekunud summadest), sealhulgas (IAS 7p16):

(a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük;(b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük;(c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük;(d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük (finantsasutused kajastavad lühiajaliste finantsinvesteeringute ostu ja müüki äritegevuse all);(e) teistele osapooltele antud laenud (v.a finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest);(f) antud laenude laekumised (v.a finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest);(g) kauplemiseesmärgil soetatud derivatiivide ost ja müük (v.a finantsasutused, kelle jaoks see kuulub põhitegevuse hulka);(h) saadud intressid ja dividendid (v.a finantsasutused, kelle jaoks see on osa äritegevuse rahavoogudest; alternatiivina on lubatud saadud intresse ja dividende kajastada äritegevuse all ka muudel ettevõtetel; IAS 7p33).

Rahavood finantseerimistegevusest

35. Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (IAS 7p21). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised finantseerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (mõlemad eraldi), sealhulgas (IAS 7p17):

(a) laenude saamine;(b) saadud laenude tagasimaksmine;(c) kapitalirendi maksed;(d) aktsiate emiteerimine;(e) omaaktsiate ostmine ja müük;(f) dividendide maksmine.

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

36. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes.

37. Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja (IAS 1p86):

(a) kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum;(b) tulud või kulud, mida kajastatakse otse omakapitali reservides vastavalt teistes RT juhendites nõutud või lubatud arvestuspõhimõtetele (näit muutused välismaiste tütarettevõtete valuutakursside muutuste reservis);c) arvestuspõhimõtete muutuste mõju omakapitali kirjetele (näit jaotamata kasumi tagasiulatuv korrigeerimine seoses uue RT juhendi rakendamisega);(d) ränkade vigade korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele;(e) omanike poolt tehtud sissemaksed omakapitali (näit aktsiakapitali suurendamine);(f) omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist (näit dividendide maksed);(g) tehingud omaaktsiatega;(h) aktsiate ja osade tühistamised;(I) reservide suurendamised ja vähendamised (sealhulgas muutused kohustuslikus reservkapitalis); ning(j) muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.

38. Omakapitali muutuste aruande koostamisel on soovitatav kasutada käesoleva juhendi lisas 4 esitatud vormi.

39. Muutusi raamatupidamiskohustuslase aktsia- või osakapitalis ning muid olulisi muutusi omakapitali kirjetes selgitatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.

LISAD

Üldnõuded

40. Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama järgmist informatsiooni (IAS 1p91): millistest raamatupidamise seaduse §-s 17 lubatud raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud (s.o kas IFRS või RT juhendid); aastaaruande koostamisel kasutatud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus; täiendav informatsioon oluliste põhiaruannetes esitatud kirjete ning nende muutuste kohta aruande perioodil (põhiaruanded tuleb varustada viidetega lisadele, mis selgitavad lähemalt põhiaruannetes esitatud andmeid); muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest (näiteks potentsiaalsed kohustused; tehingud seotud osapooltega; sündmused pärast bilansipäeva).

(a)

(b)

(c)

(d)

41. Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatud raamatupidamise aastaaruande lisad peavad vastama raamatupidamise seaduse lisas 3 loetletud miinimumnõuetele ning Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud täiendavatele nõuetele lisades avalikustatava informatsiooni osas.

42. Raamatupidamise aastaaruande lisad tuleb esitada süsteemselt, näiteks järgmises järjekorras (IAS 1p92, 1p94):

(a) arvestuspõhimõtted;(b) põhiaruannete kirjeid selgitavad lisad (võimalikult samas järjekorras põhiaruannete ja neis esitatud kirjetega);(c) muud selgitavad lisad.

Seotud osapoolte kohta avalikustatav informatsioon

43. Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele (IAS 24p5). Seotud osapoolte näideteks on (IAS 24p3):

(a) Emaettevõte (ning emaettevõtte omanikud);(b) Tütar- ja sidusettevõtted;(c) Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted (näit emaettevõtte ülejäänud tütarettevõtted);(d) Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikutest omanikud, välja arvatud juhul, kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju ettevõtte ärilistele otsustele;(e) Punktis (d) kirjeldatud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted.

44. Lisades tuleb avalikustada järgmine informatsioon tehingute kohta seotud osapooltega:

(a) Osapoolte vahelise seotuse kirjeldus (näit juhtkonna liige; sidusettevõtte; emaettevõtte);(b) Tehingute liik ja maht aasta jooksul;(c) Saldod seotud osapooltega bilansikuupäeva seisuga;(d) Rakendatud hinnapoliitika (näiteks turuhind; kokkuleppehind vms)

45. Konsolideeritud aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid tütarettevõtetega (IAS 24p4).

46. Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega, välja arvatud juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades.

JÕUSTUMINE

47. Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 2 «Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes» rakendamine on kohustuslik raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse 1.01.2003 ja hiljem algavate aruandeperioodide kohta.

VÕRDLUS RAHVUSVAHELISTE FINANTSARUANDLUSE STANDARDITEGA (IFRS)

48. Juhendis RTJ 2 sätestatud nõuded raamatupidamise aastaaruande koostisosadele ja nende esitusele on üldjoontes kooskõlas standardites IAS 1 ja IAS 7 sätestatud nõuetega.

49. Erinevalt juhendist RTJ 2 ei kehtesta standard IAS 1 konkreetseid vorme bilansile ja kasumiaruandele, vaid kirjeldab ainult üldnõudeid bilansi ja kasumiaruande koostamisele. Eesti raamatupidamise seaduses ja juhendis RTJ 2 kehtestatud bilansi ja kasumiaruande skeemid on kooskõlas IAS 1 üldnõuetega.

50. IAS 1 ja IAS 7 nõuded lisades avalikustatava informatsiooni osas erinevad detailides juhendi RTJ 2 nõuetest.

51. Juhendis RTJ 2 kirjeldatud seotud osapoolte definitsioon on kooskõlas standardiga IAS 24. Juhendi RTJ 2 nõuded lisades avalikustatava informatsiooni osas on lähedased IAS 24 nõuetele.

LISA 1 – BILANSIKIRJETE SELGITUS

Alljärgnev tabel annab ülevaate erinevate bilansikirjete sisust, antud kirjel kajastatavate objektide arvestuspõhimõtetest ning viitab teistele Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust. Sõltuvalt konkreetse raamatupidamiskohustuslase äritegevuse spetsiifikast võib osutuda asjakohaseks teatud kirjete sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid.

Kuna tabelis on bilansiobjektide arvestuspõhimõtteid kirjeldatud ainult väga kokkuvõtlikult, siis on korrektse arvestuse ja kajastamise eesmärgil kindlasti vajalik tutvuda ka tabelis viidatud Raamatupidamise Toimkonna juhendis esitatud põhimõtetega.

Bilansikirjete alaliigendusi (s.o alljärgnevas tabelis kursiivkirjas esitatud kirjed) võib bilansi asemel avaldada lisades.

<strong >Bilansikirje</strong>
<strong >Kirje sisu</strong>
<strong >Arvestus-</strong>
<strong >Viide juhendile</strong>
<em >Arenguväljaminekud</em> <em >Ettevõtte siseselt loodud immateriaalsed varad, mis vastavad juhendi RTJ 5 arenguväljaminekute definitsioonile ja kapitaliseerimise kriteeriumitele</em> N/AN/A
<em >Dividendid</em> <em >Tekkepõhiselt arvestatud dividendinõuded</em> N/AN/A
<em >Ebatõenäoliselt laekuvad arved</em> <em >(miinus)</em> <em >Eelmisel kirjel kajastatud nõuete väärtuse vähend allahindluste kajastamiseks</em> N/AN/A
<em >Ettemaksed immateriaalse põhivara eest</em> <em >Immateriaalse põhivara eest tehtud ettemaksed</em> N/AN/A
<em >Ettemaksed tarnijatele</em> Ettemaksed, mis on tehtud järgmisel perioodil omandatavate varude eestN/AN/A
<em >Firmaväärtus (sh negatiivne</em> <em >firmaväärtus miinusmärgiga)</em> <em >Äriühenduste käigus tekkinud positiivne või negatiivne firmaväärtus vastavalt juhendile RTJ 11</em> N/AN/A
<em >Intressid</em> <em >Tekkepõhiselt arvestatud intressidega seotud nõuded (näit hoiustelt ja võlainstrumentidelt), v.a nõuded teiste kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete vastu</em> N/AN/A
<em >Kokku</em> 0N/AN/A
<em >Kokku</em> 0N/AN/A
<em >Kokku</em> 0N/AN/A
1 - 10...11 - 20...51 - 56

põhimõte

nõuded –RTJ 3

RTJ 4 definitsioonile

maksumusest. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutades FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit

(k.a nn «õdeettevõtted»)

<strong >PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL)</strong>

<strong >Kohustused</strong>
<em >Dividendivõlad</em> <em >Väljakuulutatud, kuid omanikele veel tasumata dividendid</em> <em >Väljakuulutatud, kuid omanikele veel tasumata dividendid</em> <em >Väljakuulutatud, kuid omanikele veel tasumata dividendid</em>
<em >Intressivõlad</em> <em >Intressikandvatelt võlakohustustelt (laenud, võlakirjad, kapitalirendilepingud, faktooringlepingud jne) tekkepõhiselt arvestatud intressi võlg, v.a teiste kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete ees</em> <em >Intressikandvatelt võlakohustustelt (laenud, võlakirjad, kapitalirendilepingud, faktooringlepingud jne) tekkepõhiselt arvestatud intressi võlg, v.a teiste kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete ees</em> <em >Intressikandvatelt võlakohustustelt (laenud, võlakirjad, kapitalirendilepingud, faktooringlepingud jne) tekkepõhiselt arvestatud intressi võlg, v.a teiste kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete ees</em>
<em >Kohustuslik reservkapital</em> 000
<em >Kokku</em> 000
<em >Kokku</em> 000
<em >Kokku</em> 000
<em >Kokku</em> 000
<em >Kokku</em> 000
<em >Kokku</em> 000
<em >Konverteeritavad võlakohustused</em> 000
1 - 10...11 - 20...51 - 52

12 kuu jooksul

(näit garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne)

seerimisega seotud kohustused – RTJ 12

RTJ 12 kirjeldatud brutomeetodile

sed ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel –RTJ 11

RTJ 11.

deerimisel tekkiv valuutakursi vahede reserv – RTJ 11

(vt RTJ 1), ränkade vigade korrigeerimised (RTJ 1) ja materiaalse põhivara ümberhindlused(vt RTJ 5)

põhimõtetes ja ränkade vigade korrigeeri-mine – RTJ 1;Materiaalse põhivara ümber-hindlus –RTJ 5

LISA 2 – KASUMIARUANDE KIRJETE SELGITUS

Kasumiaruande kirjete alaliigendusi (tähistatud tabelis tähtedega) võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Sõltuvalt konkreetse raamatupidamiskohustuslase äritegevuse spetsiifikast võib osutuda vajalikuks teatud kirjete nimetusi või sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, eeldusel, et see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele.

Skeem 1

1. Müügitulu
Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 «Tulu kajastamine»)
<strong >Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)</strong> 0
<strong >Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist</strong> 0
<strong >Ärikasum (-kahjum)</strong> 0
10. Finantstulud ja -kulud0
11. TulumaksDividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel)
2. Muud ärituludEbaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel «Muud ärikulud»)
3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutusValmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena («negatiivse kuluna»)
4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamiselMaterjalid ja teenused, mida on kasutatud põhivara valmistamiseks ning mis on kajastatud mõnel teisel kasumiaruande kirjel kuluna, kajastatakse sellel kirjel kulude vähendusena («negatiivse kuluna»)
5. Kaubad, toore, materjal ja teenusedOtseselt põhitegevuse (näit tootmis- või müügitegevuse) eesmärgil ostetud kaupade, toore, materjalide ja teenuste kulu
6. Mitmesugused tegevuskuludAdministratiivsetel ja muudel põhitegevusega mitte otseselt seotud eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulu (näit raamatupidamisteenuste kulu, konsultatsioonikulud, kantseleikulud, reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja uurimiskulud, eraldiste moodustamisega seotud kulud, ebatõenäoliste nõuete allahindluskulu jne)
1 - 10...11 - 20...21 - 23

Skeem 2

1. Müügitulu
Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 «Tulu kajastamine»)
<strong >Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)</strong> 0
<strong >Brutokasum (-kahjum)</strong> 0
<strong >Kasum (kahjum) enne maksustamist</strong> 0
<strong >Ärikasum (-kahjum)</strong> 0
2. Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kuluAruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste maksumus ning tootmiskaod ja muud sarnased tootmiskulud, mida ei lülitata müüdud toodete maksumusse. Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu arvestatakse samasugustest põhimõtetest ja kogustest lähtuvalt, nagu on arvestatud müügitulu
3. TurustuskuludEttevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne)
4. ÜldhalduskuludEttevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja -seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne)
5. Muud ärituludEbaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel «Muud ärikulud»)
6. Muud ärikuludEbaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel «Muud äritulud»)
7. Finantstulud ja -kulud0
1 - 10......11 - 18

LISA 3 – NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudsel meetodil)

<strong >2003</strong>
<strong >2004</strong>
0Muude finantsinvesteeringute müük0
<strong >Kokku rahavood investeerimistegevusest</strong> 00
<strong >Kokku rahavood investeerimistegevusest</strong> 00
<strong >Kokku rahavood äritegevusest</strong> 00
<strong >Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses</strong> 00
0Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus0
0Varude muutus0
0Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus0
0Makstud intressid0
0Makstud ettevõtte tulumaks0
1 - 10...11 - 20...31 - 38

LISA 4 – NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

Aktsia-
Aažio
Oma-
Kohus-
Valuuta-
Jaota-
<strong >Kokku</strong>
<strong >Korrigeeritud saldo</strong> <strong >X</strong> <strong >X</strong> <strong >(X)</strong> <strong >X</strong> <strong >(X)</strong> <strong >X</strong> <strong >X</strong>
<strong >Saldo 31. detsembril 2002</strong> <strong >X</strong> <strong >X</strong> <strong >(X)</strong> <strong >X</strong> <strong >(X)</strong> <strong >X</strong> <strong >X</strong>
<strong >Saldo 31. detsembril 2003</strong> <strong >X</strong> <strong >X</strong> <strong >(X)</strong> <strong >X</strong> <strong >(X)</strong> <strong >X</strong> <strong >X</strong>
<strong >Saldo 31. detsembril 2004</strong> <strong >X</strong> <strong >X</strong> <strong >(X)</strong> <strong >X</strong> <strong >(X)</strong> <strong >X</strong> <strong >X</strong>
Aruandeperioodi puhaskasum00000X <strong >X</strong>
Aruandeperioodi puhaskasum00000X <strong >X</strong>
Arvestuspõhimõtete muutuste mõju00000(X) <strong >(X)</strong>
Emiteeritud aktsiakapitalXX0000 <strong >X</strong>
Emiteeritud aktsiakapitalXX0000 <strong >X</strong>
Kasumiaruandes kajastamata tulud või kulud kokku0000(X)0 <strong >X</strong>
1 - 10......11 - 18

kapital

aktsiad

tuslik reserv-kapital

kursi muutuste reserv

mata kasum

Kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna

30. detsembri 2002. a istungi otsusega 17-1

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt