14. august 2005
Jaga lugu:

Margus Metstak versus Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuamet

Haldusasi nr 3-223/2004

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

1.märtsil 2004.a. Tallinnas

6.veebruaril 2004.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik S.Tromp sekretär S.Lokki juuresolekul

ning kaebuse esitaja M.Metstak’i ja tema volitatud esindaja advokaat K.Kägi ning Maksu- jaTolliameti Põhja Maksukeskuse volitatud esindaja I.Hoyer’i osavõtul arutas avalikulkohtuistungil M.Metstaki kaebust Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti 25.04.2003maksuotsuse nr 6.3-01.3/108.1162 tühistamise nõudes.

Kaevatava maksuotsuse sisu

Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti (edaspidi – TFIMA) 25.04.2003 maksuotsusega nr6.3-01.3/108.1162 tuvastati, et Margus Metstak (ik 36402190258) on jätnud 1999.a. ja2000.a. tuludeklaratsioonides deklareerimata tulu vara võõrandamisest ning 2000.a.tuludeklaratsioonis maha arvanud eluasemelaenu intresse, kuigi intresside mahaarvamiseõigus puudus. Kokku jättis M.Metstak 1999-2000 maksustamisperioodil deklareerimata tulusummas 1 314 452 krooni ning 1999.a. ja 2000.a. maksustamisperioodidel tasumatariigieelarvesse tulumaksu summas 342 258 krooni.

TFIMA on leidnud, et M.Metstak on ehitanud aastatel 1998-1999 Harjumaal Harku vallas

asuvatele Lõokese 4 ja Sarapuu 60A kinnistutele kaks pooleliolevat elumajakrediidiasutustelt saadud laenuraha eest summas 968 814 krooni, millest on tasunud kinnistumüüjale 138 000 kooni ja kahele äriühingule (OÜ-tele Bellito ja Union Bros) eramuteehitamise eest sularahas kokku 1 400 300 krooni. Kahe poolelioleva eramu müügist onM.Metstak kokku saanud 1 715 000 krooni.

M.Metstaki poolt tasutud sularaha üleandmise tehingute teine pool ei ole tuvastatav, mistõttu

ei ole tõendatud kulutuste tegemine eramute soetamismaksumuse suurendamiseks.TFIMA on leidnud, et M.Metstaki tulud ei ole saanud olla piisavad, et tasuda kahe eramuehitamiskulusid väidetavates summades. M.Metstak on 1999.a. füüsilise isikunadeklareerinud tulu 52 970 krooni ja 2000.a. 11 524 krooni. 2000.a. tuludeklaratsioonis onM.Metstak maksustatavast tulust maha arvanud 88 858 krooni laenulepingu nr 652-1127alusel tasutud laenuintresside näol. Laenuleping on sõlmitud elamu ehitamiseks Lõokese 4kinnistule. M.Metstak pooleliolevat eramut eluasemena ei kasutanud ning eramu müüdi28.10.99. Laenuleping vormistati ümber Sarapuu 60A kinnistu laenuks. M.Metstak eikasutanud ka Sarapuu 60A eramut eluasemena ning pooleliolev elamu müüdi 08.08.2000.Kuna M.Metstak on ehitanud krediidiasutusest saadud laenu eest kahel kinnistul kahteelumaja, mida ta ei soetanud endale eluasemeks, ning on pooleliolevad elamud võõrandanud,siis on TFIMA leidnud, et eluasemelaenu intressid summas 88 858 krooni ei ole käsitletavadeluasemelaenu intressidena tulumaksuseaduse (TMS) §25 mõistes ja neid ei saatuludeklaratsioonis maha arvata.

TFIMA on kaevatavas maksuotsuses leidnud, et M.Metstak on 1999.a. maksustamisperioodil rikkunud kuni 31.12.99 kehtinud TMS §27 lg 3 ja 2000.a. maksustamisperioodil alates 01.01.2000 kehtinud TMS §44 lg 1, mis sätestavad, et füüsiline isik on kohustatud esitama elukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta.

2000.a. on M.Metstak rikkunud TMS §25 lg 2, mis sätestab, et residendist füüsilisel isikul on

õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale, oma vanematele või lastele eluasemekselamu või korteri soetamiseks võetud laenu ja kapitalirendi intressid, mis onmaksustamisperioodil tasutud residendist krediidi- või finantseerimisasutusele.Eelpooltoodud asjaolusid arvesse võttes on TFIMA maksuotsusega kohustatud M.Metstakimaksma 1999.a. tulumaksu 173 060 krooni, 2000.a. tulumaksu 169 198 krooni (kokku342 258 krooni) ja tulumaksu intressi seisuga 25.04.2003 61 401 krooni.Kuna täiendavalt kogutud tõenditest ja uutest asjaoludest selgus, et M.Metstak on 1997.a.Lõokese 4 kinnistu omandamiseks tasunud riigilõivu ning lepingu- ja notaritasudena kokku16 571 krooni ning 1999.a. Sarapuu 60A kinnistu eest riigilõivu 2280 krooni, korrigeerisTFIMA oma 25.07.2003 maksuotsusega nr 4-04/118.406 25.04.2003 maksuotsust nr 6.3-01.3/108.1162 ning vähendas 1999.a. maksustatavat tulu 16 571 krooni ja tulumaksu 4 308krooni võrra, 2000.a. maksustatavat tulu 2280 krooni ja tulumaksu 593 krooni võrra ningarvutatud intressi 879 krooni võrra. 25.07.2003 maksuotsuse nr 4-04/118.406 kohaseltmoodustas M.Metstaki korrigeeritud maksuvõlg 337 357 krooni ning sellelt arvutatud intress60 522 krooni.

Kaebuse asjaolud:

Kaebuse kohaselt omandas kaebuse esitaja M.Metstak 09.10.97 138 000 krooni eestM.Kallas’elt Tabasalus Lõokese 4 asuva kinnistu. 16.10.97 sõlmis kaebuse esitaja TallinnaPangaga laenulepingu nr 652-1127 eesmärgiga rajada soetatud kinnistule eramu.Laenulepingu järgselt moodustas laen 800 000 krooni. 13.02.98 sõlmis M.Metstak Lõokese elamu ehitamiseks täiendava laenulepingu summale 180 000 krooni. Kuna ehitus osutus liigasuureks ning selle lõpetamine finantsiliselt ülejõukäivaks, müüs kaebaja 28.10.99 Lõokese 4kinnistu koos sellel asuva poolelioleva ehitisega Pille-Triin Mihelsonile. Tehingu hinnaks oli825 000 krooni.

1998.a. soetas M.Metstak Tabasallu teise kinnistu aadressil Sarapuu 60A eesmärgiga rajada

sellele perekonna vajadustele vastav väiksem elamu. Ostu-müügileping sõlmiti R.Salliga09.10.98 ja kinnistu hinnaks oli 132 000 krooni. 16.10.97 Tallinna Pangalt võetud laenutagatised vormistati ümber uuele ehitatavale objektile Sarapuu 60A. 31.05.99 vormistasM.Metstak laenulepingu Lõokese 4 asuva elamu ehitamiseks ümber Sarapuu 60A asuvalekinnistule, sõlmides selleks Eesti Ühispangaga lepingu hüpoteegi seadmise kohta. 08.08.2000võõrandas M.Metstak Sarapuu 60A kinnistu koos sellel asuva poolelioleva ehitisegaM.Kreininile. Tehingu hinnaks oli 890 000 krooni.

Kaebuse motiivid:

Kaebuse esitaja leiab, et TFIMA 25.04.2003 maksuotsus nr 6.3-01.3/108.1162 onõigusevastane järgmistel motiividel:1. Kaebaja on esitanud dokumendid Lõokese 4 kinnistu omandamise ja ehitusmaksumusetõendamiseks. Ehitisealuse maa omandamiseks kulutas kaebuse esitaja 138 000 krooni.Kinnistu omandamiseks on kaebuse esitaja riigilõivude ja lepingutasudena maksnud kokku19 618, 80 krooni, millest maksuotsuses on arvesse võetud vaid 1 545,80 krooni. Ülejäänudsummade arvestamata jätmine on vastuolus TMS §2 punktis 8 väljendatud põhimõttega.

Eramu ehitamiseks sõlmis kaebuse esitaja 20.12.97 tööettevõtu lepingu nr 97/12-1 OÜ-ga

Bellito. Lepingu kohaselt võttis OÜ Bellito endale kohustuse teostada lepingus toodudtähtaegadel, tingimustel ja mahus individuaalmaja ehitus Tabasalus, aadressil Lõokese 4vastavalt projektdokumentatsioonile ja hinnapakkumisele. M.Metstak kohustus tasuma tehtudtööde eest lepingus toodud tingimustel ja tähtaegadel. Leping lõpetati poolte vahel 31.07.98.Teostatud tööde lõplikuks maksumuseks fikseeriti 663 000 krooni. Tehtud tööde eest esitasOÜ Bellito M.Metstakile arved, millised viimane ka sularahas tasus. Sularaha vastuvõtmistM.Metstakilt tõendavad OÜ Bellito kviitungid kassa sissetuleku orderite juurde.Kaebuse esitaja ei nõustu TFIMA poolt kaevatavas maksuotsuses tehtud järeldusega, etM.Metstaki kulutused OÜ- le Bellito ei ole tõendatud, kuna tegemist ei ole majanduslikulttegutseva firmaga. TFIMA järeldused tulenevad valdavalt OÜ Bellito juhatuse liikmeP.Saarna ütlustest, mille kohaselt ei ole ta M.Metstaki kunagi kohanud ega temalt Lõokese 4eramu ehitustööde teostamise eest raha saanud. TsÜS §31 lg 5 kohaselt loetakse juriidiliseisiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Kuna P.Saarna on Lõokese 4 ehitamise ajalkuulunud juriidilise isiku OÜ Bellito juhtorganisse, siis tuleb tema tegevust käsitleda sellejuriidilise isiku tegevusena.

P.Saarna väited ei lükka iseenesest ümber OÜ Bellito poolt Lõokese 4 eramu ehitamist,

arvete esitamist ega raha saamist. Asjaolu, et isik eitab tehtud toiminguid, ei muudaolematuks juriidilise isiku toimingute tulemusena loodud materiaalseid väärtusi ega vähendatehingute kaalukust. Kuna kinnistu soetati 1997.a. 138 000 krooni eest ja müüdi 1999.a.825 000 krooni eest ning ostja poolt hinna suhtes pretensioone ei esitatud, siis tõendabkaebaja arvates ka see asjaolu poolelioleva ehitise vastavust soetusdokumentides toodudhinnale. Maksuotsuse järeldused, nagu ei olekski ehitisel mingit soetushinda, onpõhjendamatud.Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda TMS §2 p 8 alusel tõendatuks Lõokese 4 kinnistusoetusmaksumus M.Metstaki poolt summas 840 360,25 krooni. Kinnistu võõrandamiselsaadud 825 000 krooni vahe annab kahjuks 15 360,25 krooni. Tekkinud kahju tulumaksuga ei maksustata.2. Kaebaja on esitanud dokumendid Sarapuu 60A kinnistu omandamise ja ehitusmaksumusetõendamiseks. Ehitisealuse maa omandamiseks kulutas kaebuse esitaja 132 000 krooni.Sarapuu 60A kinnistu omandamiseks on kaebuse esitaja riigilõivude ja lepingutasudenamaksnud kokku 7 020,90 krooni, millest maksuotsuses on loetud tõendatuks 5 160, 90 krooni.Ülejäänud summade arvestamata jätmine on vastuolus TMS §2 punktis 8 väljendatudpõhimõttega.Maksuotsuses puudub õiguslik ja faktiline põhjendus selle kohta, mis on võimaldanudmaksuhalduril M.Metstaki laenu Parkland OÜ-le summas 230 000 arvestada Sarapuu 60Asoetamismaksumusse. Maksuotsuses toodud asjaoludega, mida ei ole õiguslikult egafaktiliselt põhjendatud, ei ole maksumaksjal võimalik nõustuda ega neid ümber lükata.Sarapuu 60A kinnistule eramu ehitamiseks sõlmis M.Metstak 01.10.98 tööettevõtu lepingu nr8-89 OÜ-ga Union Bros. Lepingutingimuste kohaselt pidi OÜ Union Bros tegema ehitustöidkilpmaja ehitamisel Tabasalus, aadressil Sarapuu 60A objektil. Tasumine töö eest toimussularahas vastavalt ehitaja poolt esitatud arvetele. Kokku teostas OÜ Union Bros ehituslikketöid M.Metstakile kuuluval objektil summas 737 300 krooni.

Maksuotsuse kohaselt ei loe TFIMA OÜ Union Bros poolt tehtud tehinguid, teostatud töid ja

teenuseid ega töö eest raha maksmist tõendatuks, kuna juhatuse liige Madis Oja väidab endolevat üllatunud, kui ta sai teada, et Keskäriregistri andmetel oli ta perioodil 03.07.98 –14.06.2000 OÜ Union Bros juha tuse liige. TsÜS §31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isikuorgani tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Kuna M.Oja on Sarapuu 60A ehitamise ajalkuulunud juriidilise isiku OÜ Union Bros juhtorganisse, siis tuleb tema tegevust käsitledaselle juriidilise isiku tegevusena. Asjaolu, et isik väidab end olevat mitteteadliku sõlmitudlepingutest ning eitab tehtud toiminguid, ei muuda olematuks juriidilise isiku toimingutetulemusena loodud materiaalseid väärtusi ega vähenda tehingute kaalukust.Ainuüksi ühe isiku seletuse arvestamine teise suhtes maksustamise alusena on vastuolus MKS§-s 11 sätestatuga. Uurimispõhimõttest lähtudes on maksuhalduril kohustus arvestadamaksustamisel kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, sh maksukohustust vähendavaid.Antud asjas on maksuhalduri poolt täielikult kõrvale jäetud maksumaksja seletus.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et M.Metstak asus Sarapuu 60A kinnistule eramut rajama.Kinnistu soetati 1998.a. 132 000 krooni eest ning müüdi 2000.aastal 890 000 krooni eest.Ostja poolt hinna suhtes pretensioone ei esitatud. Seega on kaebaja arvates ka sel viisiltõendatud poolelioleva ehitise maksumuse vastavus soetusdokumentidele. Sarapuu 60Avõõrandati M.Kreininile, kes asus M.Metstaki poolt võetud pangalaenu jätkama. Ühispangalei tekkinud poolelioleva ehitise ehitusliku maksumuse suhtes kahtlusi, milline asjaolu tõendabveelkord, et ehitise väärtus oli vastavuses selle ehitamiseks tehtud kulutustega. Maksuotsusejäreldused, nagu ei olekski ehitisel mingit soetushinda, on põhjendamatud.Eeltoodust tulenevalt kaebuse esitaja leiab, et tuleb lugeda tõendatuks Sarapuu 60A kinnistusoetusmaksumus summas 882 320,90 krooni. Kinnistu võõrandamisel saadud 890 000 kroonivahe annab kasuks 7 679,10 krooni, milliselt summalt tulumaks moodustab 1 997 krooni.3. Põhjendamata ja õiguslikult tõendamata on maksuotsuse väide maksumaksja tahtlusesmaksude tasumisest kõrvalehoidumiseks. Tahtlusena maksude tasumisestkõrvalehoidumisena ei saa käsitleda antud asjas tekkinud olukorda, kus maksuhaldur onrajanud oma maksuotsuse järeldused ühe isiku ütlustele ning jätnud kõrvale teisedhindamisele kuuluvad asjaolud.4. 10.07.2003 esitatud kaebuse täienduses leiab kaebuse esitaja, et kaevatav maksuotsus tulebtunnistada õigusevastaseks, kuna selle on andnud pädevust mitteomav haldusorgan.Maksuameti ja tema kohalike asutuste põhimäärused ning struktuurid ja koosseisud kinnitatirahandusministri 09.12.99 määrusega nr 104. Teiste hulgas kinnitati ka TFIMA põhimäärus.25.03.2003 rahandusministri määrusega nr 54 „Maksuameti ja tema kohalike asutustestruktuur ning teenistujate koosseis“. Määruse §-s 2 tunnistati kehtetuks 09.12.99 määruseganr 104 kinnitatud Maksuameti ja tema kohalike asutuste struktuur ja teenistujate koosseis.Rahandusministri 25.03.2003 määrus nr 54 jõustus 07.04.2003 ja seda rakendatakse alates01.03.2003 (väljatrükk Riigi Teataja elektroonilisest andmebaasist seisuga 07.07.2003).Seisuga 10.06.2003 on 09.12.99 määrus nr 104 ja selle alusel kinnitatud Maksuameti ja temakohalike asutuste põhimäärused, sh TFIMA põhimäärus, kehtetud. Kehtivad on ainult samamäärusega kinnitatud Maksuameti ja tema kohalike asutuste struktuur ja teenistujate koosseis.Seega leiab kaebuse esitaja, et M.Metstaki 1999.a. ja 2000.a. tulumaksukohustusesuurendamiseks puudus TFIMA-l Maksuameti kohaliku asutusena 25.04.2003 õigushaldusakti andmiseks, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) §-le 39 lg 3 onvalitsusasutuseks ministeeriumide, Riigikantselei ja maavalitsuste kõrval ka ametid.Valitsusasutusena tegutsemiseks peab ametil VVS §42 lg 1 alusel olema põhimäärus. Seegaon amet ja tema kohalik asutus õigustatud tegutsema üksnes juhul, kui minister, kellehaldusalas vastav amet asub, on kinnitanud tema põhimääruse. Kuna alates 01.03.2003 kunikäesoleva ajani (so 07.07.2003) Maksuametil ja tema kohalikel asutustel kehtivat põhimäärust ei ole, siis ei olnud TFIMA valitsusasutusena pädev tegema toiminguid ega välja andma isiku õigusi piiravaid ja täiendavaid koormisi kaasa toonud haldusakti. Haldusakt on tühine, kui selle on andnud pädevust mitteomav haldusorgan. Kehtetut haldusakti ei pea kohus tühistama, vaid tunnistab selle õigusevastaseks, kui kaebuse esitajal on sellisekskonstateeringuks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi väljendub kehtetuhaldusakti tühisuse tunnustamises.

Kaebuse esitaja taotleb seega Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti 25.04.2003 maksuotsuse nr 6.3-01.3/108.1162 tühistamist kaebuse motiivide punktides 1-3 kirjeldatud alustel ning maksuotsuse õigusvastasuse kindlakstegemist kaebuse motiivide punktis 4 märgitud alusel.

Samuti palub kaebuse esitaja vastustajalt tema kasuks välja mõista kaebaja poolt kantudkohtukulud summas 23 172 krooni vastavalt AB Kaljo Kägi poolt esitatud kohtukuludenimekirjale.

Vastustaja seisukoht

Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuamet vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et see onpõhjendamatu.TFIMA kontrollis M.Metstaki maksude tasumise õigsust aastatel 1999-2000, milletulemusena kuulus 20.01.2003 maksuotsusega nr 6.3-01.3/108.238 juurdemääramiseletulumaksu 368 016 krooni ja intresse 182 452 krooni. Juurdemääramise tingis vara müügiltsaadud kasu ning soetamismaksumuse kuludokumentide puudumine. Kontrolli tulemusitutvustati kaebajale ja tema esindajale TFIMA-s 15.01.2003. Mingeid täiendavaid dokumente ja seisukohti M.Metstak ei esitanud. 06.03.2003 esitas M.Metstak vaide maksuotsusele nr6.3-01.3/108.238, taotledes selle kehtetuks tunnistamist. Vaide aluseks olid uued,kontrollimise ajal esitamata 71 dokumenti 107-l lehel, sh ka vara soetamismaksumusttõendavad dokumendid. Esitatud tõendid vajasid täiendavat kontrolli, mida MKS §-s 145ettenähtud 7-päevase tähtaja jooksul oli võimatu teostada. Seetõttu M.Metstaki vaie rahuldatija 03.04.2003 otsusega nr 6-02/147.5-3 maksuotsus nr 6.3-01.3/108.238 tühistati.Esitatud dokumentide kontrollimisel selgus, et vara soetamismaksumuse tõendamiseksesitatud dokumendid (lepingud, arved, kassadokumendid) on fabritseeritud. 25.04.2003 esitatiM.Metstakile uus maksuotsus nr 6.3-01.3/108.1162 tulumaksu tasumise nõudega 342 258krooni ja intressi tasumise nõudega 61 401 krooni.Lõokese 4 kinnistu osas on M.Metstak väidetavalt tasunud OÜ-le Bellito ehitustöödeteostamise eest 663 000 krooni. Nimetatud tööde teostamine OÜ Bellito poolt Lõokese 4objektil nimetatud summas ei ole tõendatud. Kontrollimisel on leidnud kinnitamist asjaolu,et M.Metstaki poolt esitatud dokumendid on fabritseeritud. Varasemalt oli M.Metstakkinnitanud, et Lõokese 4 soetamismaksumuse kuludokumente esitada ei ole (26.11.2002seletus). Dokumendid esitati alles märtsis 2003.a. Töid väidetavalt teostanud OÜ Bellitonimel on tööettevõtu lepingu 20.12.97 sõlminud, arved väljastanud ja kassadokumendidsularaha vastuvõtmise kohta allkirjastanud Priit Saarna, kes TFIMA- le antud seletustes kõikeeelpoolnimetatut eitab. Ta ei tunne M.Metstaki, ei ole temaga kunagi kohtunud, tehinguidteinud ega raha vastu võtnud. Dokumentidel ei ole tema allkiri. OÜ Bellito suhtes on TartuPolitseiprefektuuris algatatud kriminaalasi nr 98292761 KrK §1481 lg 7 tunnustel. Kindlakson tehtud, et P.Saarna oli OÜ Bellito variisikust juhatuse liige. Mainimist väärib ka, etP.Saarnal ei olnud midagi ühist OÜ- ga Bellito 1997.a. sügisel, kuna teda kasutati äriühinguostmiseks alles 1998.a.märtsis, mida kinnitab ka äriregistri andmebaas. Samuti ei kuulu OÜBellito tegevusalade hulka ehitus. Ehitustegevus on litsenseeritud tegevusala, mis eeldab6kvalifitseeritud tööjõudu, mida OÜ-l Bellito ei olnud. Maksuameti andmetel puudus OÜ-lBellito majandustegevus, sest aruandlust ei esitatud ja riigimakse ei tasutud. Firmaarvelduskonto kajastab aprillist kuni augustini 1998.a. puidu müüki (selles osas on algatatudkriminaalasi).TFIMA on tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et OÜ Bellito ei ole faktiliseltmingeid töid Lõokese 4 objektil teostanud, mistõttu on M.Metstakil täitmata MKS §150 lg 1sätestatud tõendamiskohustus. Sellest tulenevalt on täiendav tulumaks 173 060 krooni(miinus vähendus 4 308 krooni) määratud seaduslikult ning kaebaja väited ei saa olla aluseksselle tühistamisele.Seoses Sarapuu 60A kinnistuga selgus kontrollimise käigus, et OÜ Parkland oli tasunudM.Metstaki isiklike kulutuste eest (kinnistu Sarapuu 60A maa eest 132 000 krooni,elektrivõrkudega liitumise eest 16 166 krooni ja kilpmaja eest 156 000 krooni). 230 000kroonise laenu tagasimaksega luges TFIMA selles summas kulutused M.Metstaki omadeks.Kuna antud juhul on tegemist maksumaksjale soodsama variandiga, siis puudub alusvaidluseks. 230 000 krooni arvestamisega Sarapuu 60A soetusmaksumuse kulude hulka ei ole piiratud kaebaja õigusi ega ole talle pandud ka kohustusi MKS §46 lg 2 mõistes.Sarapuu 60A kinnistu osas on M.Metstak väidetavalt tasunud OÜ- le Union Bros ehitustööde teostamise eest 737 300 krooni. TFIMA leiab, et nimetatud tööde teostamine OÜ Union Bros poolt Sarapuu 60A objektil nimetatud summas ei ole tõendatud. Kontrollimisel on leidnud kinnitamist asjaolu, et M.Metstaki poolt esitatud dokumendid on fabritseeritud. Varasemalt oli M.Metstak kinnitanud, et Sarapuu 60A soetamismaksumuse kuludokumente tal esitada ei ole (26.11.2002 seletus). Dokumendid esitati alles märtsis 2003.a. Töid väidetavalt teostanud OÜ Union Bros nimel on tööettevõtu lepingu 01.10.98 sõlminud, arved väljastanud ja kassadokumentide järgi sularaha vastu võtnud Madis Oja, kes TFIMA- le antud seletustes eitab kõike eelpooltoodut. Ta oli OÜ Union Bros omanik ja juhatuse liige 1998.a. vaid mõned nädalad, ostes firma kevadel ja müües selle 25.06.98 äriprojekti mittekäivitumise tõttu. Ühtegi tehingut firma nimel ta teinud ei ole, samuti ei ole sõlminud lepinguid.M.Metstaki M.Oja ei tunne, raha temalt vastu võtnud ei ole. Dokumentidel ei ole temaallkirjad. OÜ Union Bros ehitustegevusega ei tegelenud. Maksuameti ja äriregistri andmetelfirmal majandustegevus puudus (deklaratsioone ei esitatud, riigimakse ei tasutud).TFIMA on tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et OÜ Union Bros ei ole faktiliseltmingeid töid Sarapuu 60 A objektil teostanud, mistõttu on M.Metstakil täitmata MKS §150 lg 1 sätestatud tõendamiskohustus. Sellest tulenevalt on täiendav tulumaks 2000.a. eest summas 69 198 krooni (miinus vähendus 593 krooni) määratud seaduslikult ning kaebaja väited ei saa olla aluseks selle tühistamisele.Eeltoodu põhjal leiab vastustaja, et M.Metstak ei ehitanud endale eluaset, vaid tegemist olikasu saamise eesmärgil äriprojekti realiseerimisega. Selleks kasutas M.Metstak talle kuuluvatosaühingut Parkland. Tulude varjamiseks on kaebaja fabritseerinud kuludokumente, kasutadesselleks nüüdseks likvideeritud riiulifirmasid. Seda, et tegemist ei olnud eluasemeehitamisega, tõendab asjaolu, et eramuid ehitati paralleelselt (Lõokese 4 ehitus algasdetsembris 1997.a. ja lõppes jaanuaris 1999.a., Sarapuu 60A ehitus algas oktoobris 1998.a. jalõppes juulis 1999.a.). Kumbagi eramut ei ole kasutatud eluasemena, vaid mõlemad onpooleliolevatena edasi müüdud.Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et TFIMA-l puudus kaevatava maksuotsuseväljaandmise ajal kehtiv põhimäärus. TFIMA põhimäärus kinnitati 09.12.99 rahandusministrimäärusega nr 104. Rahandusministri 25.03.2003 määrusega nr 54 kinnitati TFIMA uusstruktuur ja teenistujate koosseis (§1) ning samas tunnistati kehtetuks 09.12.99 määrusega nr104 kinnitatud TFIMA struktuur ja teenistujate koosseis (§2). Seega on TFIMA põhimääruskehtiv ning M.Metstaki maksude tasumise õigsuse kontroll on toimunud volituste piires.Vastustaja palub jätta M.Metstaki kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda.Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused, tunnistajate P.Saarna ja M.Oja ütlused jahinnanud haldusasjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses,

l e i d i s :

M.Metstaki kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.M.Metstaki maksustamisel tulumaksuga Lõokese 4 kinnistu osas on TFIMA õigestijuhindunud kuni 31.12.99 kehtinud TMS §9 lõike 1 punktist 3, mille kohaselt residendistmaksumaksja tulu käesoleva seaduse tähenduses on kogu tema poolt maksustamisperioodilkõigist tuluallikatest saadud tulu, sh vara võõrandamisest saadud kasu.Vara soetamismaksumuse definitsioon oli ära toodud TMS nimetatud redaktsiooni §2 punktis8, mille kohaselt oli vara soetamismaksumus vara omandamiseks tehtud kulutused, shmakstud komisjonitasud ja lõivud. Omavalmistatud vara soetamismaksumus on selle varatootmiseks tehtud kulutuste summa.Kasu oli TMS §2 punkti 6 kohaselt vara müügihinna ja korrigeeritud maksumuse vahe. Varakorrigeeritud maksumuseks oli vastavalt TMS §2 punktile 7 vara soetamismaksumus, midaoli vähendatud amortisatsiooni (TMS §17) ja suurendatud vara parendamiseks tehtudkulutuste võrra (TMS §18).M.Metstaki maksustamisel tulumaksuga Sarapuu 60A kinnistu osas on TFIMA juhindunudalates 01.01.2000 jõustunud TMS redaktsiooni §12 lg 1 p 3, mille kohaselt tulumaksugamaksustatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestitkõikidest tuluallikatest saadud tulu, sh tulu vara võõrandamisest (TMS § 15); TMS §37 lg 1,mille kohaselt kasu või kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse jamüügihinna vahe; TMS §38 lg 1, mille kohaselt on soetamismaksumus kõik maksumaksjapoolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselttõendatud kulud, sh makstud komisjonitasud ja lõivud, ja TMS §38 lg 3, mille kohaseltomavalmistatud asja soetamismaksumuseks on selle asja valmistamiseks tehtuddokumentaalselt tõendatud kulude summa.Eeltoodust nähtuvalt ei ole TMS varasemas ja praegu kehtivas redaktsioonis põhimõttelisierinevusi vara soetamismaksumuse käsitlemise osas, kuid alates 01.01.2000 kehtivas TMS-stehtud täpsustused rõhutavad seda, et kulud peavad olema tehtud maksumaksja poolt ningolema dokumentaalselt tõendatud.Kaebuse esitaja on oma kaebuses vaidlustanud Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti25.04.2003 maksuotsuse nr 6.3-01.3/108.1162 põhiliselt motiivil, et TFIMA ei olemaksuotsuse tegemisel ja täiendava maksukohustuse määramisel arvesse võtnud kaebaja pooltLõokese 4 ja Sarapuu 60A kinnistute kohta esitatud vara soetamismaksumust tõendavaiddokumente, mis on seotud nimetatud kinnistutel asunud eramute ehitamisega vastavalt OÜBellito ja OÜ Union Bros poolt.TFIMA poolt läbiviidud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel aastatel 1999-2000 ilmnes,et M.Metstak oli saanud kasu vara müügist, kuid vara soetamismaksumuse kuludokumente,mis oleksid tõendanud Lõokese 4 ja Sarapuu 60 A kinnistutel asuvate eramute ehitamistOÜ-te Bellito ja Union Bros poolt, M.Metstak kontrollimise ajal ei esitanud. Temaga26.11.2002 maksuametis läbiviidud vestlusel kinnitas M.Metstak, et tal soetamismaksumusekuludokumente esitada ei ole. Dokumentide mitteesitamist põhjendas M.Metstak asjaoluga,et need olid üle antud elamute uutele omanikele, kuid mingeid tõendeid selle väitekinnitamiseks esitatud ei ole. Nimetatud dokumendid esitas M.Metstak alles märtsis2003.a., kui ta vaidlustas TFIMA 20.01.2003 maksuotsuse nr 6.3-01.3/108.238, millegakuulus juurdemääramisele tulumaksu 368 016 krooni ja intresse 182 452 krooni.Dokumentidena esitas M.Metstak 20.12.97 OÜ-ga Bellito sõlmitud tööettevõtulepingu nr97/12-1, OÜ Bellito arve-saatelehed ja kviitungid kassasissetuleku orderite juurde sularahavastuvõtmise kohta, mis olid allkirjastatud OÜ Bellito esindaja Priit Saarna poolt, samuti01.10.98 OÜ-ga Union Bros sõlmitud ehituse tööettevõtulepingu nr 8-98; Union Bros OÜarved ja kviitungi orderid sularaha vastuvõtmise kohta, mis olid allkirjastatud OÜ UnionBrosi esindaja Madis Oja poolt.Nii maksuametile antud seletustes kui ka kohtuistungil antud ütlustes eitavad Priit Saarna jaMadis Oja oma seotust eelpoolnimetatud dokumentidega ning kinnitavad, et nad ei tunneM.Metstaki, ei ole temaga enne kohtuistungit kohtunud ega ole teinud temaga mingeidtehinguid, sõlminud lepinguid ega temalt vastu võtnud raha.P. Saarna on küll tunnistanud, et teda kasutati variisikuna OÜ Bellito ostmisel 1998.a. märtsis(seda kinnitab ka äriregistri andmebaas), kuid tal ei olnud mingit seost nimetatud äriühinguga1997.a. detsembris, kui väidetavalt tema ja M.Metstaki vahel sõlmiti tööettevõtuleping nr97/12-1 Lõokese 4 eramu ehitamiseks. OÜ Bellito ei ole kunagi tegelenud ehitustegevuseganing tal puudus selleks vajalik tööjõud. Äriregistris puuduvad andmed OÜ Bellitomajandustegevuse kohta, sest aruandlust ei ole esitatud, samuti ei ole tasutud riigimakse.Firma arvelduskonto kajastab puidu müüki perioodil aprill kuni august 1998.a. (selles osas onOÜ Bellito suhtes Tartu Politseiprefektuuris algatatud kriminaalasi nr 98292761).M.Oja oli OÜ Union Bros omanik ja juhatuse liige 1998.a. lühikest aega, ostes nimetatudriiulifirma 1998.a. kevadel koos venna P.Ojaga H.Reiterilt. Kuna kavandatud äriprojekt(toitlustuse korraldamine) ei käivitunud, müüsid nad osaühingu 25.06.98 H.Reiterile tagasi.M.Oja ei oska seletada, mis põhjusel ei tehtud äriregistris kande muudatust omaniku osas,ning miks oli ta äriregistri andmete kohaselt endiselt OÜ Union Bros juhatuse liige kuni14.06.2000. Maksuameti ja äriregistri andmetel puudus OÜ-l Union Bros majandustegevus,deklaratsioone ei esitatud, riigimakse ei tasutud.Nii P.Saarna kui ka M.Oja on oma ütlustes kinnitanud, et nad ei ole alla kirjutanud ühelegieelpoolnimetatud dokumendile, mis on seotud OÜ-tega Bellito ja Union Bros. Nimetatudasjaolu selgitamiseks määras kohus maksuameti taotluse alusel 15.10.2003 kohtumäärusegakäekirja- ja dokumendiekspertiisi.Vastavalt Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 14.11.2003 ekspertiisiaktile nr DK-0553-03/8702 on kindlaks tehtud, et OÜ Bellito ja OÜ Union Bros poolt väljastatudtööettevõtulepingule, arvetele ja kviitungitele kassasissetuleku orderite juurde ei ole allakirjutanud Priit Saarna ja Madis Oja.Ekspertiisiaktis nr DM-0554-03/8732 tuvastatu kohaselt ei ole võimalik ekspertiisiks esitatuddokumentide paberkandjate absoluutset vanust võimalik kindlaks määrata, kuid eksperdiarvamuse kohaselt rea OÜ Bellito ja OÜ Union Bros dokumentide paberis ja kasutatudkirjutusvahendi värvaine omadustes erinevusi ei leitud, mis viitab nende dokumentidesamaaegsele valmistamisele. OÜ Bellito tööettevõtuleping nr 97/12-1 20.12.97 ja OÜ UnionBros ehituse tööettevõtuleping nr 8-98 01.10.98 on samade väljatrükidefektidega, mis samutiviitab nende samaaegsele valmistamisele.Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselttuvastada majandustehingu toimumise poolte vahel. Kirjalikust kuludokumendist peabnähtuma kulutuse sisu, selle tegemise aeg ning raha saaja. Kulu peab olema tehtudmaksumaksja poolt.Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksest saab rääkida siis, kui tasutaksesularaha tundmatule füüsilisele isikule. Antud juhul on kaebuse esitaja M.Metstaki oma väitekohaselt nii Lõokese 4 kui ka Sarapuu 60A eramute ehitustööde eest tasunud sularahas käestkätte tundmatutele füüsilistele isikutele, keda ei ole siiani tuvastatud. Kohus loeb üheselttõendatuks, et nendeks isikuteks ei olnud Priit Saarna ja Madis Oja. Seega ei saa nimetatudisikute poolt allkirjastatud soetamismaksumuse kuludokumentide alusel tuvastadamajandustehingute toimumist kaebuse esitaja ning OÜ-te Bellito ja Union Bros vahel.Eeltoodu alusel on TFIMA põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja poolt esitatuddokumendid ei tõenda ehitustööde teostamist OÜ Bellito poolt Lõokese 4 kinnistul 663 000krooni ulatuses ja OÜ Union Bros poolt Sarapuu 60 A kinnistul 737 300 krooni ulatuses.Seega ei ole maksumaksja poolt vara ehitamiseks tehtud kulud, mis kuuluvadsoetamismaksumuse hulka, dokumentaalselt tõendatud, nagu seda nõuab TMS §38 lg 1 (kuni31.12.99 kehtinud TMS §2 p 8).Kaebaja väide, et eramute ehitamise fakti suhtes puudub vaidlus ning et eramud omandanudisikutel ei olnud pretensioone nende müügihinna suhtes, tõendab nende soetamismaksumuseolemasolu, on iseenesest õige, kuid soetamismaksumuse tõendamise kohustus on tulenevaltTMS-st pandud maksumaksjale ning viimane ei ole seda teinud. Sellega ei ole kaebuseesitaja täitnud temale MKS §-ga 150 pandud tõendamiskoormust, mille kohaseltmaksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslaselkohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.Seega on M.Metstakile täiendav tulumaks 1999.a. ja 2000.a eest määratud seaduslikult.Kohus ei analüüsi kaebuses toodud väiteid riigilõivude ning notari- ja lepingutasudemittearvestamise kohta soetamismaksumuse määramisel, kuna nimetatud osas on TFIMAoma 25.04.2003 maksuotsust korrigeerinud 25.07.2003 maksuotsusega nr 4-04/118.406.Nimetatud maksuotsust ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud.25.07.2003 maksuotsusega nr 4-04/118.406 on TFIMA vähendanud M.Metstaki 1999.a.maksustatavat tulu 16 571 krooni ja tulumaksu 4 308 krooni võrra, 2000.a. maksustatavat tulu2280 krooni ja tulumaksu 593 krooni võrra ning arvutatud intressi 879 krooni võrra.Maksuotsuse nr 4-04/118.406 kohaselt moodustab M.Metstaki korrigeeritud maksuvõlg337 357 krooni ning sellelt arvutatud intress 60 522 krooni.Kohus jätab tähelepanuta ka kaebuse esitaja väite, et maksuotsuses ei ole põhjendatud OÜParkland poolt M.Metstaki eest tasutud 230 000 krooni arvessevõtmist soetusmaksumusekulude määramisel M.Metstaki isiklike kulutustena, kuna kaebusest ei tulene, et nimetatudsammuga oleks TFIMA rikkunud kaebuse esitaja õigusi või pannud talle täiendavaidkohustusi.Alusetu on kaebuse esitaja nõue kaevatava maksuotsuse õigusevastaseks tunnistamiseksseetõttu, et Maksuametil ja tema kohalikel asutustel, sh ka TFIMA-l, puudus kaevatavamaksuotsuse väljaandmise ajal kehtiv põhimäärus.VVS §41 lg 5 kohaselt kehtestatakse valitsusasutuse pädevus seadusega või seaduse aluselselle asutaja poolt. Nimetatud paragrahvi 6.lõike kohaselt annavad valitsusasutused akte jasooritavad toiminguid oma pädevuse piires seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse võikorralduse või ministri määruse või käskkirja alusel ning täitmiseks. Maksuamet riiklikemaksude maksuhaldurina tegutseb maksukorralduse seaduse alusel. MKS-s on sätestatudmaksuhalduri õigused ja kohustused maksude kogumisel. Maksuhaldur annab talle seadusegapandud ülesannete täitmiseks haldusakte (MKS §46). MKS §10 lg 1 kohaselt kontrollibmaksuhaldur maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle seadusegaantud pädevust. Seega tulenes TFIMA pädevus vaidlusaluse maksuotsuse tegemisel MKS-st,mitte aga põhimäärusest. Sellisele seisukohale on asunud ka Rahandusministeerium, kes oliantud asjas kaasatud riigiasutusena arvamuse andmiseks.Rahandusministeeriumi 25.03.2003 määruse nr 54 „Maksuameti ja tema kohalike asutustestruktuuri ning teenistujate koosseisu kinnitamine“ §-s 2 tunnistati kehtetuksrahandusministri 09.12.99 määrus nr 104 Maksuameti ja tema kohalike asutuste struktuuri jateenistujate koosseisu osas, mitte aga tervikuna, st koos kõigi lisadega (sh Maksuameti endaja tema kohalike asutuste põhimäärused). Kehtetuks tunnistati määrus nr 104 lisade nr 15-28osas. Rahandusministri 26.06.2003 määrusega nr 77 „Maksuameti ja tema kohalike asutustepõhimääruste muutmine“ ei taaskehtestatud Maksuameti ja tema kohale asutuste põhimäärusi,vaid viidi kehtivatesse põhimäärustesse sisse vajalikud muudatused.Nii rahandusministri 25.03.2003 määrust nr 54 (struktuur ja koosseis) kui ka rahandusministri26.06.2003 määrust nr 77 (põhimääruse muudatused) rakendatakse tagasiulatuvalt alates01.03.2003. Vastavasisulised rakendussätted ei tähenda aga, et määrused jõustusidtagasiulatuvalt. Määrused jõustusid Riigi Teataja seaduses sätestatud tähtajal.Seega on meelevaldne ja põhjendamatu kaebaja järeldus, et muudetav õigusakt mingilperioodil ei kehtinud ning et TFIMA-l maksuhaldurina puudus kaevatava maksuotsusetegemise ajal kehtiv põhimäärus.Eeltoodu alusel kohus leiab, et M.Metstaki kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb tervikunajätta rahuldamata.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS §26 lg.1 p.6 ja §31 lõigetest 1, 4 ja 5 kohus

o t s u s t a s :

Jätta Margus Metstak’i kaebus rahuldamata.Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule TallinnaHalduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest.Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teateesitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

S.Tromp

kohtunik

Autor: S.Tromp

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt